EHITUSGEOLOOGILINE JAOTUS

Get Started. It's Free
or sign up with your email address
Rocket clouds
EHITUSGEOLOOGILINE JAOTUS by Mind Map: EHITUSGEOLOOGILINE JAOTUS

1. Klindipealne valdkond

1.1. Paelavarajoon

1.1.1. Asuala: Ülemiste järvest ida ja kirde suunas (Lasnamägi)

1.1.2. Pinnakate: kuni 1m paksune

1.1.2.1. moodustub lubjakiviklibusest mullast, liivsavist

1.1.3. Pinnasevesi sügaval

1.1.4. Lubjakivil hea kandevõime

1.2. Liustike sulamisvete setete rajoon

1.2.1. Ülemiste järve põhja- ja läänekaldal; Männiku, Nõmme, Pääsküla ala

1.2.2. Põhjakivimiks: lubjakivi

1.2.3. Pinnakate: 10-20m paksune

1.2.3.1. peene- ja keskmiseteralistest liivadest

1.2.4. Pinnasevee sügavus on 2-8m

1.2.5. Ehitamiseks tingimused soodsad

1.3. Ülemineku rajoon

1.3.1. Järvevana tee ning Tondi vahel; Õismäest edela poole

1.3.2. Pinnakate: 1-7m

1.3.2.1. moreenist, sulamisvete setetest, meresetetest

1.3.3. Pinnasevesi 0-3 m

1.3.4. Ehitamiseks tingimused kehvad

2. Klindieelne valdkond

2.1. Põhikiviminte rajoon

2.1.1. Kakumäe poolsaar, Haabersti, Veskimetsa, Tõnismägi, Toompea, Kalamaja, Õismäe, Kopli poolsaar, Paljassaar, Vanalinn

2.1.2. Põhjakivimid: sinisavi, kambrium, ordoviitsiumi liivakivid

2.1.3. Pinnakate: 2 m

2.1.3.1. moreenist ja mereliivast

2.1.4. Täisehitatud alal kultuurkiht

2.1.4.1. Toompeal, vanalinnas 5-8 m

2.1.5. Pinnasevee sügavus 0,5-2 m

2.2. Moreeni rajoon

2.2.1. Merivälja, Endla tänavast kuni Sitsini

2.2.2. Ehituse aluseks: Moreen

2.2.3. Pinnasevee sügavus 0,5-2 m

2.2.4. Kandvõime: hea

2.3. Mereliivade rajoon

2.3.1. Mustamäe, Kadaka, Õismäe lõunaosa, Kopli lahe kagurand, Pirita jõe ja Merivälja vaheline ala, kesklinn (Estonia pst, Pärnu mnt, Tartu mnt vahel

2.3.2. Ehituse aluseks: 1-3 m kuni (1-8 m)

2.3.2.1. peeneteralised mereliivad

2.3.3. Pinnasevee sügavus 0,5-3 m

2.3.4. Kandevõime: rahuldav

2.4. Vesiliivade rajoon

2.4.1. Harku järve ümbrus, Lilleküla, Pelgulinn, kesklinn (Viru väljakust sadamani), Narva mnt-st Pirita jõe suudmealani)

2.4.2. Ehituse aluseks: 2-10 m

2.4.2.1. peeneterelised mereliivad

2.4.3. Pinnasevee sügavus 0,5-1,5 m

2.4.4. Kandevõime: halb

2.4.4.1. Kõige halvem Tallinnas, kasutatakse erikonstruktsioone (vaiad, plaadid jne)

3. Klindieelne tasandik

3.1. Põhja-Eesti klindist mere poole

3.2. Pinnased väga erinevad, ka nõrgad savipinnased

3.3. Ehitusgeoloogilised tingimused keerulised- esineb maalihkeid, ebavesiliiva, teedel külmakerkeid

3.4. Alusel valdavalt hea kandevõime (moreen, liiv)

4. Madal-Eesti

4.1. Pinnakate: 5-10 m

4.1.1. esineb karsti

4.2. Ehituse aluseks: moreen, savipinnased

4.3. Kõrge pinnasevee tase; sooderikkus

4.4. Tüüpalad

4.4.1. B1

4.4.1.1. õhukese pinnakattega

4.4.1.2. palju alvareid ehk loopealseid

4.4.1.3. aluseks: 1-3m

4.4.1.3.1. moreenikiht või jääjõgede liivad-kruusad

4.4.2. B2

4.4.2.1. tugevasti soostunud; kõrge pinnasevesi

4.4.2.2. aluseks:3-4 m

4.4.2.2.1. moreenist

4.4.3. B3

4.4.3.1. nõrgad viirsavid

4.4.4. B3

4.4.4.1. soomassiivid, turba all enamasti viirsavi

4.4.5. B5

4.4.5.1. jääjõgede liivade-kruusade levikualad

4.4.5.2. setete paksus 5-10 m

4.4.5.3. mõhnastikud, vallseljakud, luited

4.4.5.4. pinnasevee tase sõltub reljeefist

4.4.6. B6

4.4.6.1. Devini platoolt Peipsi järve nõkku

4.4.6.2. sood

5. Kõrg-Eesti

5.1. Suurema kandevõimega

5.2. Pinnakatte paksus suur

5.2.1. kivivaene, liivakas

5.3. Tüüpalad

5.3.1. C1

5.3.1.1. Pandivere kõrgustiku tasane keskosa

5.3.1.2. moreeni paksus 3-4 m

5.3.1.3. Pealispind nõrgalt laineline

5.3.2. C2

5.3.2.1. Pandivere kõrgustiku lõunapoolne nõlv

5.3.2.2. pinnasevee sügavus 2-3 m

5.3.2.3. sood, pindalalt suuremad

5.3.3. C3

5.3.3.1. voorestikud

5.3.3.2. pinnakattes jääjõgede sette- kruusad-liivad, moreen

5.3.3.3. pinnasevee tase sõltub reljeefist

5.3.3.3.1. voorte vahel soostunud alad, järved

5.3.4. C4

5.3.4.1. voorestikud ning väiksemad mõhnastikud

5.3.4.2. platoo kaetud 4-5 m

5.3.4.2.1. moreen

5.3.4.3. orud

5.3.4.3.1. lammi setted

5.3.4.4. pinnasevee sügavus 5-10 m

5.3.5. C5

5.3.5.1. aluspinnaseks moreen, liivad-kruusad

5.3.5.2. nõgudes pinnased nõrgad

5.3.5.2.1. turbast, mudast

5.3.5.3. pinnaseveetase sõltub reljeefist

5.3.6. C6

5.3.6.1. sandurite väljad (lauskjas kergelt kaldu liiva ja kruusakuhjatis)

5.3.6.2. pinnased 3-5 m

5.3.6.2.1. liivad

5.3.6.3. madalamates kohtades sood

5.3.7. C7

5.3.7.1. vaheldumisi morees, viirsavid, liivad

5.3.7.2. pinnasevesi maapinna lähedal

6. aluseks: liivad, moreen, viirsavi