Eesti vabariigi valitsemine

Get Started. It's Free
or sign up with your email address
Eesti vabariigi valitsemine by Mind Map: Eesti vabariigi valitsemine

1. President

1.1. Valimised

1.1.1. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui Vabariigi President jääb Riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu.Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel.

1.2. Ülesanded

1.2.1. Välissuhtlemises täidab Vabariigi President peamiselt traditsioonilisi esindusülesandeid. Lisaks diplomaatide lähetamisele ja vastuvõtmisele ning välislepingute ratifitseerimiskirjade allkirjastamisele esindab ta Eesti riiki kohtumistel teiste riikide juhtidega. Vabariigi Presidendi ülesannetest üks olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. Vabariigi Presidendi ülesanne on ka Riigikogus vastuvõetud seadusi välja kuulutada ja sellega kaasnev õigus väljakuulutamisest keelduda.

2. Riigikogu

2.1. Ülesanded

2.1.1. Riigikogu esindab rahvast, lahendades olulisi riigielu küsimusi. Tema tähtsamad ülesanded on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. Lisaks riigikogu otsustab rahvahääletuse korraldamise, valib Vabariigi Presidendi, võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed, kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra.

2.2. Töökorraldus

2.2.1. Riigikogu tööperioodi nimetatakse istungjärguks ja aastas on kaks korralist istungjärku. Riigikogu töö toimub täiskogu istungitel, komisjonides ja fraktsioonides. Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida istungisaali rõdult. Kinniseks kuulutatakse istungid, kus Riigikogu peab arutama küsimusi, mille avalik arutelu võiks kahjustada riiki või selle julgeolekut või tuua avalikuks riigisaladusi. Seni on seda tehtud vaid ühel korral, kui ratifitseeriti relvahanke lepingut.

3. Vabariigi valitsus

3.1. Koosseis

3.1.1. Peaminister on Jüri Ratas. Peale tema kuulub veel valitsuse koosseisu 14 ministrit. Valitsust juhib peaminister.

3.2. Ülesanded

3.2.1. Vabariigi valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; uulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.

4. Kohtuvõim

4.1. Kohtusüsteemi ülesehitus

4.1.1. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal on kolm kohtumaja).

4.2. kohtusüsteemi ülesanded

4.2.1. Jälgib seaduse täitmist, lahendab vaidlusi, tagab põhiseaduse täitmise järelvalve, täidesaatva võimu kontrollimine.

5. Valitsemine kohalikul tasandil

5.1. Tartu ja selle eripära

5.1.1. Linnavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobrikuu kolmandal pühapäeval toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, kus saab valida alates 16. eluaastast. Volikogu liikmed on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. Linnavolikogu liikmete arvu määrab eelmine volikogu koosseis. Viimased kohalikud valimised toimusid 15. oktoobril 2017. Tartu linna valimiskomisjon registreeris linnavolikogu liikmed 31. oktoobril ning IX koosseisu volitused algasid 1. novembril 2017. Linnavolikogu esimees on Aadu Must (Keskerakond), aseesimees Ene Ergma (Reformierakond).

5.1.2. Linnapea Urmas Klaas

5.1.2.1. *linnavalitsuse juhtimine *linna arenguperspektiividega seotud küsimuste koordineerimine *linna esindamine *sisekontrolli korraldamine *linnavalitsuse personaliküsimused *linna välissuhted *mainekujundus *suhte- ja teabekorraldus

5.1.3. Abilinnapea MIhkel Lees

5.1.3.1. *migratsioon *sotsiaalkindlustus ja -hooldus *sotsiaalpoliitika *tervishoid *tööhõive

5.1.4. Abilinnapea Reno Laidre

5.1.4.1. *arengukavad *ehitusjärelevalve *linnaplaneerimine *maakorraldus

5.1.5. Abilinnapea Raimond Tamm

5.1.5.1. *avalik kord *energiamajandus *ettevõtlus *innovatsioon *keskkonnakaitse *linnamajandus *turism

5.1.6. Abilinnapea Asko Tamme

5.1.6.1. *haridus *kultuur *kehakultuur ja sport *noorsootöö *teadus

5.1.7. Abilinnapea Gea Kangilaski

5.1.7.1. *laenupoliitika *linnavarad *rahandus ja eelarve

6. Presidentaalne vs parlamentaalne demokraatia

6.1. Parlamentaalne

6.1.1. Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis tavaliselt vaid esindusfunktsioon.

6.2. Presidentaalne

6.2.1. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi (täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse.