Sotsiaalse tarkvara eripärad ja võimalused õppimiseks

1. WEB 2.0

1.1. Blogid / veebipäevikud

1.1.1. Postitused avaldatakse siis, kui need kirjutatakse!

1.1.2. Vaba voli avaldada oma mõtteid, artikleid jms

1.1.2.1. Sisu võib olla

1.1.2.1.1. Kultuuriline

1.1.2.1.2. Akadeemiline

1.1.2.1.3. Ametialane

1.1.2.1.4. Reklaamiv

1.1.2.1.5. Poliitiline

1.1.2.1.6. jm

1.1.3. Võimalik kasutada nii individuaalselt kui grupiga

1.2. Wikid

1.2.1. Veebilehed, mis võimaldavad üheskoos luua ja muuta selle sisu

1.2.2. Veebi toimetamise protsessi lihtsustamine - loe & kirjuta!

1.2.3. Abiks ise luues, uurimistööd tehes, uuendades

1.2.4. Wiki reeglid

1.2.4.1. Pole autorsust

1.2.4.2. Fookus sisul, mitte formaadil/väljanägemisel

1.2.4.3. Lihtne märgistuskeel (kirjutamisel-toimetamisel)

1.2.4.4. Versioonide/muutuste jälgimine

1.2.4.5. Kogukonna poolt määratud struktuur

1.2.4.6. kogukond tagab turvalisuse

1.3. Virtuaalsed järjehoidjad

1.3.1. Oluliste linkide hoiustamine (nt uurimustööd tehes)

1.3.2. Võimalik leida sarnaste huvidega inimesi ning seekaudu leida uut infot/linke huvipakkuva teema kohta

1.3.3. Näited: Delicious

1.4. Veebipõhised sotsiaalvõrgustikud (SNS)

1.4.1. Suhtlemine, koostöö ja jagamine

1.4.2. Isikupärasus, avalikkus, sotsiaalsus, läbipaistvus

1.4.3. Võimalus olla ühenduses teiste õppijatega

1.4.4. Võimalus luua enda (õpi)grupp

1.4.5. Näited: Facebook, Twitter, MySpace

1.5. RSS (Really Simple Syndication)

1.5.1. Veebikanalite "uudisvood"

1.5.2. Kasutatakse avaldamaks uuenenud blogisissekandeid, uudiseid, audio/video XLS formaadis

1.5.3. Võimaldab igal ajal olla kursis huvipakkuvate lehekülgede uuendustega

2. Eripärad ja võimalikud kitsaskohad

2.1. Eripärad

2.1.1. Lai valik erinevaid tehnoloogiaid + kasutatakse kombinatsioonina erinevatest tehnoloogiatest

2.1.2. Vajab head enesejuhitavust ja ajajuhtimisoskusi

2.1.3. Pidev koosloome

2.1.4. Võimalik kasutada videosid, pilte ja viiteid, mis on internetis kättesaadavad

2.2. Kitsaskohad

2.2.1. Kõigil õppijatel ei pruugi olla piisavalt teadmisi ja oskusi sotsiaalse tarkvaraga ümberkäimiseks ning võivad end seetõttu teiste kõrval ebameeldivalt tunda

2.2.2. Sotsiaalse tarkvara allikatele keeruline viidata, kuna on pidevas muutumises ja ei pruugi olla püsivalt kättesaadavad

2.2.3. Vanema generatsiooni võimalik vastupanu (nii õppijate kui juhendajate poolne)

2.2.4. Juhendajate puudulikud teadmised tehnoloogilistest võimalustest

2.2.5. Palju infomüra

3. Iseloomulik:

3.1. Personaalsus

3.2. Läbipaistvus

3.2.1. Õpilased teineteisele nähtavad kui potentsiaalsed partnerid ja allikad

3.3. Koostöövõimalusi pakkuv

3.4. Paindlikkus

3.5. Koos loomine

4. Miks kasutada?

4.1. Informaalne ja piirideta õpikeskkond

4.2. Paindlik nii aja, ruumi, tegevuste, aktiivsuse ja omaenese identiteedi osas

4.3. Mitmekesisus ja lihtsus rutiini vältimisel

4.4. Arenevad uurimisoskused (vajalikud nt teadustöö tegemiseks)

4.5. Julgustab õppijatevahelist kontakti ja koostööd

4.6. Rohkem suhtlemisvõimalusi õppijate ja õppejõu vahel

4.7. Võimaldab koos õppida suurtel gruppidel

4.8. Kohene ja kiire tagasiside

4.9. Esiplaanil on iga õppija enese ideed valikud nende teostamiseks

4.10. Aitab kaasa enesejuhitud ja probleemipõhisele õppele ning koostööle

4.11. Võimaldab kiiret ja paindlikku õppijatevahelist info ning teadmiste vahetust

4.12. Kursuse sisu on kergesti uuendatav

4.13. Arendab ajajuhtimisoskusi

4.14. Võimaldab head ülevaadet õppeprotsessist (nii õppijale kui juhendajale)

4.15. Aitab kaugõppe puhul paremini kontakti ja sidet hoida

4.16. "The power of many" - võimaldab genereerida rohkem ideid ja minema uurimises kaugemale kui iseseisvalt

4.17. Võimaldab õppijal olla enda õpingutes iseseisev

5. Olulisemad õppimise ja õpetamise kontekstis

6. KÜSIMUSED

6.1. Milline on sotsiaaltarkvara hariduslik potentsiaal ülikooli kontekstis?

6.2. Kui suur on Wikipedia koosloome osa, kui mõningate allikate kohaselt loob seal 50% artiklitest ca 1% kasutajatest? Kas on ikka sisult nii sotsiaalne? (Palo alto uurimiskeskus, 2007, viidanud Heiki Gross, 2009)

6.3. Sotsiaalne tarkvara pakub niivõrd palju positiivseid võimalusi. Miks ei ole web 2.0 kasutamine haridusvaldkonnas nii populaarne, kui ta võiks olla?

6.4. Mitmed sotsiaalse tarkvara lahendused on saanud igapäevaelu osaks. Kas soovimatus eraelu ja koolielu omavahel segada võib saada takistuseks õppimisel?