EESTI MUINASAEG

1. EESTI ALADE JAOTUS

1.1. eatud piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli Muinas-Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13. saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala.

2. MUINASUSK

2.1. Laial alal tuntud soomeugri loomismüüdi järgi on maailma tekkimine seotud Ilmalinnu ja tema pesaga. Tõenäoliselt on selle müüdi vanimaks versiooniks mansi mütoloogias säilinud “iseenesest veest kerkinud linnupesa” lugu.

3. ÜHISKONNA ÜLESEHITUS

3.1. Enamus inimestest olid vabad maaharijad

4. SEOSED RISTIUSUGA

4.1. Suuri jumalaid ei olnud , usuti loodusesse

5. AARDED

5.1. 10.Saj. leiti palju Araabiast pärit hõbemünte

6. LINNUSED

6.1. Viimastel sajanditel enne meie ajaarvamise algust ilmusid Läänemere saartele ja rannikuile (Rootsi rand, Ojamaa, Öland, Eesti saared, Läänemaa) Viimastel sajanditel enne meie ajaarvamise algust ilmusid Läänemere saartele ja rannikuile (Rootsi rand, Ojamaa, Öland, Eesti saared, Läänemaa) väikesed ringvall-linnused. Ringikujuliselt ehitatud linnused võisid sümboliseerida päikeseketast, mistõttu neid nimetatakse ka päikeselinnadeks.

7. MERESÕIT JA VEETEED

7.1. „Veeteed ei olnud muinasajal eri alade lahutajad, vaid hoopis liitsid neid.“