1. Lastekaitseseadus
1.1. Lapse heaoli
1.1.1. Lapse heaolu on lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud.
1.2. Õigus kaitsele
1.2.1. Last tuleb kaitsta igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise või ärakasutamise ning seksuaalse või muu kuritarvitamise eest. Lapsel on õigus perekonna, ühiskonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi erilisele kaitsele ning abile.
1.2.1.1. Artikkel19
1.2.2. Mõni laps võib sattuda ka pornograafiatööstusesse. Lasteporno on see, kui lapsi filmitakse, pildistatakse või näidatakse seksuaalsel viisil. Võib esineda ka lapsprostitutsiooni. See on lapse sundimine seksuaalvahekorrale ja muule seksuaalsele tegevusele raha eest. Tegemist on raskete kuritegudega, millest tuleb politseile viivitamatult teatada.
1.2.2.1. Kui lapsele saab osaks mis tahes vägivald — olgu kodus, koolis või tänaval, saab laps pöörduda abi saamiseks inimeste poole, kes teda nõu ja jõuga aitavad. Laps saab usaldusväärse inimese poole pöörduda lasteaias, koolis, perekeskuses või arstikeskuses. Samuti võib helistada nõu saamiseks lasteabi telefonile 116 111, noorte usaldustelefonile 646 6666 või võtta ühendust oma linna või valla lastekaitsetöötajaga. Vajadusel võib pöörduda politsei poole telefonil 112.
1.2.3. Riik peab lapsi kaitsma ka narkootikumide kasutamise eest, selgitades neile põhjalikult erinevate narkootikumide kasutamise tagajärgi. Keelatud ainete tarvitamist saab ennetada, pakkudes lastele ja noortele mõtestatud vaba aja veetmise võimalusi. Lapsi, kes on sattunud uimastisõltlaseks aidatakse sõltuvusest vabaneda võõrutusprogrammides.
2. Põhikooli riiklik õppekava
2.1. Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.
2.2. Põhihariduse alusväärtused
2.2.1. Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
2.2.2. Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.
2.2.3. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).
2.3. Õppekeskkond
2.3.1. Põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.
2.3.2. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel: 1) osaleb kogu koolipere; 2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel; 3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
3. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
3.1. Erinevate teadmiste omandamine
3.1.1. Laps omandab erinevaid teadmisi ja oskusi perekonnas, koolis ja hobidega tegeledes. Koolis käimine ei ole ainult lapse kohustus, vaid ka tema õigus. Last tuleb aidata ja toetada tema õpingutes.
3.1.1.1. Artikkel 28
3.2. Eestis on alg-, põhi- ja keskharidus tasuta. Kohustus astuda 1. klassi on neil lastel, kes on enne sama aasta 1. oktoobrit saanud 7-aastaseks. Kooliskäimise kohustus lõppeb 9. klassi lõpetamise või 17-aastaseks saamisega.
3.2.1. Laps peab täitma koolikohustust
3.3. Lapse õppimise õigused
3.3.1. Laps peab õppima vastavalt oma võimetele
3.3.1.1. Laps peab õppima tegema ea- ja võimetekohast tööd
3.3.2. Lapsel on kohustus austada oma õpetajaid ja juhendajaid nagu nemad peavad austama last
3.4. Erivajadus
3.4.1. Lapsel, kellel on puue või haigus, on samuti õigus austusele ja väärikale kohtlemisele. See tähendab, et teda ei tohi jätta hooletusse, vaid ta peab saama elada täisväärtuslikku elu. Talle tuleb luua tingimused õppimiseks ja võimalused olla nii iseseisev kui võimalik. Puudega või mis tahes haigust põdeval lapsel peab olema võimalus ühiskonnaelus osaleda.