UIMASTID

Uimastid

Get Started. It's Free
or sign up with your email address
UIMASTID by Mind Map: UIMASTID

1. Nikotiin

1.1. Nikotiin eritub peamiselt uriiniga kuid imetamisperioodil suitsetavadel emadel arvestataval määral ka piimaga.

1.2. Nikotiin tuleb kopsudes tubakasuitsust kiiresti verre ja jõuab seitme kuni 10 sekundiga ajju.

1.3. Nikotiin moodustab ainult 5% tubakalehtede kuivainest ja kuna nikotiin kannatab ka kõrget temperatuuri siis on selle suitsetamine kõige tõhusam viis niktotiini manustamiseks.

1.4. Tubakas võib olla kas happeline või aluseline, sellest sõltub kas imendumine toimub kopsudes või suus.

1.5. Suitsetaja veres on hapnikusisaldus väiksem ja suitsetades saadav CO seob hemoglobiini nii, et süda peab töötama veel kiiremini.

1.6. Keha tunneb virgatsainet matkiva nikotiini ära kui tugevatoimelist kemikaali ja oskab ennast selle eest kaitsta. Nikotiin ärritab juba väikestes kontsentratsioonides oksekeskust ajus, mistõttu manustamist hakatakse vähendama.

2. Kanep

2.1. Peamine kanepipreparaatide toimeaine on THC.

2.2. Marihuaana nimi tuleneb Mehhiko sõnast maraguanquo, mis tähendab joovastavat taime. Seda suitsetatakse tavaliselt, kuid lisatakse ka muudesse toiduainetesse. Toime tugevus üldiselt sõltub kannabinoidide sisaldusest.

2.3. Tervisekasvatuses on kanep tuntud kui "gateway-drug" ehk uimasti, millelt minnakse üle kangematele ja tugevamatele uimastitele.

2.4. THC mõjub ennekõike kesknärvisüsteemile.

2.5. Kanepi tarvitamisel huumorimeel teravneb ning võib tekkida ohjeldamatu naer.

2.6. Esimene teadaolev kanepi otstarve oli seemnete kasutamine toiduna umbes 8000 aastat tagasi Hiinas.

2.7. Üldiselt THC mõjul ei teki paranoilisi mõtteid, aga siiski ebatavaline kogus võib neid ka esile tuua.

3. Kofeiin

3.1. Kofeiin on kõige laialdaselt levinud

3.2. See on sõltuvust tekitav aine, mida kinnitab 1990. aastatel avaldatud topeltpimeuuring, milles katsealused ega teadlased ise ei teadnud, kas uuritav on kofeiinist ilma jäetud või saab seda edasi.

3.3. Kofeiini peamine tootja on kohviuba.

3.4. Suu kaudu manustamisel imendub kofeiin poole kuni kolmveerand tunniga, imendumine algab maos, kuid toimub peamiselt peensooles.

3.5. Teed ja kohvi traditsiooniliselt tarbivates riikides on täiskasvanu keskmine päevane kofeiiniannus umbes 200-400mg.

3.6. Mõõdukad ehk umbes 200mg kofeiiniannused aitavad kaasa keskendumisvõimele, tähelepanu parandamisele, õppimisülesannete lahendamisele.

3.7. Kofeiin ei ole ohutu aine, umbes 5g kofeiini sissevõtmine on surmav, see võrdub umbes 40 tassi kohvi joomisega lühikese aja jooksul.

4. Eilne eluvesi

4.1. Psühhofarmakoloogide arvates on alkoholi üldise levimise põhjuse selle väikeste annuste rahustav ja meeeleolu ülendav toime.

4.2. Võib tunduda, et meie ajastul on alkoholi tarbimine loomulik, kuid alkoholi kõrgaeg oli siis kui töömehed ootasid osa palgast alkoholina ning sõjaväes oli alkoholi sisaldavate jookide ratsioon ning paljud inimesed alustasid oma päeva kangete jookidega

4.3. Vanimaks alkoholi sisaldavaks joogiks peetakse mõdu, mis on kääritud jook meest.

4.4. Alkohol pärsib närvisüsteemi - suured annused vähendavad reageerimise kiirust ja tähelepanu ning tugevdab teiste närvisüsteemi pärssivate ainete toimet.

4.5. Alkohol jaotub eriti lihastesse ja vähem rasvkoesse, seetõttu on naistel, kelle keha sisaldab rohkem rasva kui meestel samaväärsete alkoholikoguste ärajoomisel veres alkoholi sisaldus suurem. Naistel pole mingit mõtet taotleda alkoholi tarvitamisel meestega võrdsust, koguse mõttes.

5. Inhalandid

5.1. Inhalante manustatakse kopsude kaudu, mis aitab tekkida kiirel eufoorial.

5.2. Need on levinud noorte seas, sest üldjuhul on need kergesti kättesaadavad ja odavamad kui teised uimastid.

5.3. Tavaliselt tekitavad inhalandid kalduvusi suurendada pidevalt annuseid, et saada suuremat toimet.

5.4. Enamikel inhalantidel on väga tugev lõhn

5.5. Nuusutaja tunneb end erutatuna, pidurdamatu ja kõikvõimsana. Kõrvalvaataja näeb ja kuuleb pigem ähmast pilku, segast kõnet ja kohmakust liigutustes. Võib esile kutsuda hallutsinatsioone.

5.6. Pärast ülenenud meeleolu tekib tahavliselt pohmelus ehk depressioon, ärrituvus, rahutus, isu puudumine ja unehäired. Meeleolu pidevalt kõigub ja mälu ja keskendumisvõimed on häiritud.

5.7. Inhalantide ohtlikkus peitub mürgistuses, südameseiskumine ja kõriturse, õnnetusjuhtumid, näiteks lämbumine, korduv tarbimine - hingamisteede haigused, krooniline mürgitus ehk maska, neerude ja närvide kahjustused.

6. Uimasti on ravim

6.1. Ravim on igasugune keemiline ühend, mis mõjustab elusolendi elutalitlust, füsioloogilisi protsesse, kindlal ja iseloomulikul viisil. Iga ravimiga saab teha halba ja suuremast osast mürkidest võib vahest ka abi olla.

6.2. Uimasti tunnusmärgiks on see, et mida inimsed omal algatusel ja ilma arsti soovituseta tarvitavad.

6.3. Uimastid pärsivad, ergutavad või hälvitavad - seda liigitades siis tavapärasel manustamisviisil tavapärases keskkonnas.

6.4. Maakeeles pärssivatele ainetele vastandavalt on siis närviergutid, need on näiteks amfetamiin, kokaiin ja mõned teised taimsed mürgid, näiteks katinoon.

6.5. Uimastid ja nendest tulenevad probleemid on suurenisti olemas.

6.6. Uimastid, mis kesknärvisüsteemi pigem pärsivad kui ergutavad on sedatiivsed ained. Siia kuuluvad näiteks valusid vaigistavad opiaadis ja opiodid ja meditsiinis kasutatavad uinutid ja rahustid. Opiaatideks on näiteks morfiin. Samuti võib siia alla liigitada ka etüülalkoholi.

7. Ärgu saagu keegi kahju - nil nocere

7.1. Kahju vähendamine ei ole kindlapiiriline programm, vaid mitmesuguste meetmete kogum, mida rakendatakse vastavalt vajadusele ja võimalustele ühe- või mitmekaupa.

7.2. Kahju vähendamise tuntuimaks väljundiks on metadoonasendusravi

7.3. Metadooni toime sarnaneb morfiini ja heroiini toimega, kuid püsib kauem.

7.4. Kuna heroiin ja muud sarnased uimastid on üldjuhul illegaalsed siis nende üle puudub kvaliteedikontroll.

7.5. Ilmselgelt on mõistetav, et eesmärj on ja peab jääma uimastite täielik keelastatus, kuid siiski peab arvestama karmi reaalsusega, et mitte keegi ei suuda ära hoida uimastite levimist ja kasutamist.

7.6. Suur osa narkomaania kahjustatavast toimest tuleb mitte uimastist endast vaid selle juurde käivast eluviisist. Olgu selleks kas siis mitte puhtad keemilised ained, süstalde ebasteriilsus ja ühiskasutamine kui aine ise.

7.7. Kui võtta kõik see otsene ja kaudne kahju kokku, mida näiteks üks heroiinisõltlane ühiskonnale mitmel eri viisil tekitab siis moodustab metadoonravi hind sellest summast kõigest mõne sajandiku.

8. Kas saame uimastitest vabaks?

8.1. Looduslikku päritolu uimasteid on tarbitud aastatuhandeid, kuid sünteetilised uimastid on suhteliselt uus nähtus, eksitades neid, kes arvavad, nagu oleksid kõik keelatud ained juba ammu olemas ja kasutusel olnud.

8.2. Uimasteid on väga palju, rohkem praegu kui kunagi varem

8.3. Uimastid on kaup, mille pealt saavad teenida mõjukad isikud kuid ka riigid ise.

8.4. Mida lihtsam on kätte saada, seda suurem on ka tarbimine. Uimastite kättesaadavus tuleks muuta täpselt nii raskeks kui ühiskond selle välja kannatab.

8.5. Üldjoontes saavad kõik aru, et mida uimastitest tuleva kahju vastu tegema peaks kuid miks see siiski tegemata on? Erinevatel põhjustel inimesed tahavad uimasteid tarvitada ja ka nende hulgas on inimesed, kes töötavad otsustavatel ametikohtadel