1. HÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI
1.1. KAASHÄÄLIKUÕIGEKIRI
1.1.1. - Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega. erandid: - liitsõnades- allkiri, klapptool; - gi ja -ki ees- kasski, luttki; - Kui liide algab sama kaashäälikuga, millega lõppeb sõnatüvi- keskkond, komplekssed; - Tähtede l,m,n,r järel olev ülipikk s kirjutatakse tähega, kui ei järgne kaashäälikut- valss, kurss
1.2. TÄISHÄÄLIKUÕIGEKIRI
1.2.1. - Täishäälikuühendis on kõrvuti kaks erinevat täishäälikut. - Täishäälikuühend kuulub ühte silpi. - Täishäälikuühendis kirjutame iga hääliku ühe tähega.
2. F JA Š ÕIGEKIRI
2.1. Pikk f , š kirjutatakse ühe, aga ülipikk kahe tähega, vrdl mafiooso - maffia (lühikest f-i š-d ei esine).
2.2. f , š - kui hääldatakse pikalt, mitte ülipikalt: afekt, professor, rafineeritud, duširuum, nišid; - kahe täishääliku järel: biograafia, graafika, graafiline. Märkus. Üks f on ka siis, kui hääldatakse ülipikalt: seifi, katastroofe; - kaashäälikuühendis: mängis golfi, harfi, (sõi) borši. ff , š š - lühikeste täishäälikute vahel, kui hääldatakse ülipikalt: bluffima, proffidel, maffia, pilaffe, tuffe (kivim); - nišše, (mängiti) tušši, afiššidel.
3. VÕÕRNIMEDE JA VÕÕRTULETISTE KIRJUTAMINE
3.1. VÕÕRNIMETULETISED
3.1.1. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited -lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, chaplinlik, chopinlik, goethelik, gogollik, kreutzwaldlik, mozartlik, hollywoodlik, madridlane, stockholmlane, zürichlane, kiellane, aristotellus (Aristotel/es+lus), schopenhauerlus, freudism, thatcherist, kuperjanovlane.
3.2. VÕÕRSÕNA TULETAMINE
3.2.1. liidetega.
4. SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
4.1. Enamik nimeühendeid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega.
4.1.1. SUUR ALGUSTÄHT
4.1.1.1. NIMED
4.1.1.1.1. Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: - isiku- ja olendinimed, - koha- ja ehitisenimed, - asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused, - riigi- ja osariiginimed, - ajaloosündmuste nimed, - autasunimed, - üritusenimed, - kaubanimed, - sõidukinimed jm nimed. - periood väljaande nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: - teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad, - pealkirjalaadsed üritusenimed, - sordinimed.
4.1.2. VÄIKE ALGUSTÄHT
4.1.2.1. NIMETUSED
4.1.2.1.1. - kuud ja nädalapäevad; - Ametinimetused; - üritused; - pühad ja tähtpäevad; - ajaloosündmused - keeled - rahvused.
5. H, I JA J ÕIGEKIRI
5.1. H ÕIGEKIRI
5.1.1. H VÕÕRSÕNADE KESKEL JA LÕPUS
5.1.1.1. - kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks -h (psüühika, stiihia, papaaha). - lühikese täishääliku ees ja sõna lõppu kirjutatakse kaks -h-d, KUI häälik kõlab pikalt või ülipikalt. (Krahh, almanahh, psühhoos)
5.1.1.2. OLE ETTEVAATLIK: boheemlane, sahariin.
5.1.2. H SÕNA ALGUSES
5.1.2.1. OLE ETTEVAATLIK: - agan - harras - ajujää - ulgumeri - härras - hilp - hirnuma - hajameelne - hahetama - härdalt - irduma - hangeldama
5.2. I JA J ÕIGEKIRI
5.2.1. - j järel on alati täishäälik - tegijanimeks on alati -ja - ü järel i-d ei ole va rüiu ja süit - j järel on i ei ole va projitseerima, benjihüpe
5.2.2. MÜÜA- mida teha? MÜÜJA- kes?
6. -GI JA -KI LIIDE
6.1. HELILISED HÄÄLIKUD -GI
6.1.1. täishäälikud - a e i o u õ ä ö ü kaashäälikud - l m n r v j
6.2. HELITUD HÄÄLIKUD -KI
6.2.1. kaashäälikud - g b d k p t s h f š z