Vääna-Jõesuu rannaala juurdepääsud PROBLEEMANALÜÜS

Get Started. It's Free
or sign up with your email address
Rocket clouds
Vääna-Jõesuu rannaala juurdepääsud PROBLEEMANALÜÜS by Mind Map: Vääna-Jõesuu rannaala juurdepääsud  PROBLEEMANALÜÜS

1. Probleemid

1.1. Kohalikel elanikel juurdepääs kodule, Ranna teeninduse ligipääs, päästetehnika ligipääs ranna kõrghooajal (Peamiselt Luige ja Liivaluite tee) häiritud

1.1.1. Lahendus 1-d

1.2. Jalakäijatele ja jalgratturitele, vanainimestele, invaliididele ohtlik, ebamugav ligipääs mereranda

1.2.1. Lahendus 1-c

1.2.2. Lahendus 2-b, Lahendus x

1.2.3. Lahendus 3-a, Lahendus 3-b

1.2.4. Lahendus 4-e, Lahendus 4-f, Lahendus 4-g, Lahendus 4-h,

1.3. Kogukonna inimestele ei paku keskkond teenimisvõimalust/Kaubandus?

1.3.1. Lahendus 3-a, Lahendus 3-b,

1.3.2. Lahendus 4-b1

1.4. Looduskeskkonna kahjustamine autode liiklusest ja parkimisest

1.4.1. Keskkond saab kannatada liigsest ja korraldamata autokasutamisest

1.4.2. autodega vandaalitsemine ntx. maasturitega tõkendite, piirete jne. lõhkumine.

1.5. Karavanid ei pääse ligi?

1.6. Autoliiklusest tekkiv tolm häirib kohalikke elanikke ja ranna kasutajaid

1.6.1. Lahendus 3-a, Lahendus 3-b, Lahendus 3-e

1.7. Lautrikoha kasutatavus

1.8. Vargused autodest

1.8.1. Lahendus 3-a, Lahendus 3-b, Lahendus 3-e

1.9. praegune infrastruktuur ei paku lisaväärtust lähipiirkonnale.

1.9.1. Lahendus 3-d

1.9.2. Lahendus 4-b1, Lahendus 4-b2, Lahendus 4-b3, Lahendus 4-b4, Lahendus 4-f,Lahendus 4-g, Lahendus 4-h,

1.10. Puudub tasulise valvega parkimise teenus. Vajalik ntx. mootorratastele.

1.10.1. Lahendus 3-a, Lahendus 3-b

2. Põhjused

2.1. Rand on hea, tõmbepunkt

2.2. Parkimiskohti on vähe/Ei ole kusagil parkida

2.2.1. Miks?

2.3. Autosid on palju

2.3.1. Autole ei ole häid alternatiive

2.3.2. Autokasutus on mugav

2.3.2.1. Miks?

2.3.2.1.1. Autoga saab kõige kiiremini ja vähima pingutusega randa ja tagasi igal ajahetkel.

2.3.3. Ühistransport on ebamugav

2.3.3.1. kallis ja sellega liiklemine kõige ajamahukam

2.4. Koerad

2.4.1. Tarad

2.4.1.1. Lahendus 1-c

2.5. Keskkond ei soosi jalgsi/jalgrattaga liikumist

2.5.1. Puuduvad jalgrattateed

2.5.1.1. Rajatav/planeeritud rattatee on vajalik aga ei lahenda enamike kasutajate proleeme. Tõenäoliselt võib isegi liiklusõnnetuste ja konfliktide hulka piirkonnas suurendada. Põhjuseks ratturite hulga hüppeline kasv

2.5.1.1.1. Põhjuseks õnnetuste statistilisele hulga hüppeline kasvule on:

2.5.1.2. Rajatav rattatee ei lahenda ligipääsu Väänast, Naagelt

2.5.1.2.1. Lahendus 4-e, Lahendus 4-g

2.5.2. Jalgrattaga, ratastooliga, lapsevankriga ei saa või on väga koormav pehmes liivas sõita

2.5.2.1. Lahendus 3-a, Lahendus 3-b

2.5.3. Jalgratast ei ole kuhugile panna/kinnitada

2.5.3.1. Lahendus 3-a, Lahendus 3-b,

2.5.4. Liiga pikk teekond, puuduvad otseteed...saab vaid ringiga või ennast autoteedel autode vahel ohtu seades.

2.5.4.1. Lahendus 3-x

2.5.4.2. Lahendus 4-e, Lahendus e-f, Lahendus 4-g, Lahendus 4-h

2.5.5. jalgratturite ja teiste kergliiklejate jaoks ei ole mugavusinfrastruktuuri ntx. varjualuseid, pinke, hoidjaid jne.

2.5.5.1. Lahendus 3-a, Lahendus 3-b

2.6. Ei teata, et kusagil parkla on, pargitakse teede/tänavate äärde.

2.6.1. Lahendus 1-a

2.6.2. Lahendus 2-a, Lahendus 2-c,

2.7. Ei teata, kas parklas on ruumi.

2.7.1. Lahendus 2-d

2.8. Päikese kätte ei soovita autot parkida.

2.8.1. Lahendus 4-a

2.9. Puudub korravalve

2.10. Külaliste parkimisvajadus ei ole lahendatud

2.11. Lahendamata konfliktid maaomanike ja rannakülastajate jne. vahel.

2.11.1. Aeg ajalt kulmineeruvad füüsilisteks konfliktideks

2.11.1.1. Lahendus 2-a, Lahendus 2-c

2.12. Olemasolevad teekatendid e. nende puudumine ei soosi muud puhkepiirkonda sobivat kergliiklust. Rulluisud, rulad, rullsuusad, lasterattad, invasoidukid, pisemate ratastega lapsevankrid...

2.12.1. Lahendus 3-a, Lahendus 3-b

2.12.2. Lahendus 4-h

2.13. Piirkonnas puuduvad jooksuradade, jalutusradade jne. võrgustik

2.13.1. Lahendus 3-d

2.13.2. Lahendus 4-h

2.14. esteetiliselt ei vasta parkimine ,rannainfrastruktuur, teed jne. kasutajate ootustele

2.14.1. Lahendus 1-c

2.14.2. Lahendus 3-a, Lahendus 3-b

2.14.3. Lahendus 4-h

3. Eesmärgid

3.1. Tagada kohalikele elanikele, samuti teenindavale transpordile juurdepääs

3.1.1. Kui kasvõi ükski kohalik elanik ei pääse suvalisel ajahetkel koju, siis ei ole eesmärk täidetud. Kohalikud peavad koju pääsema nii jalgsi, rattaga, kui autoga.

3.1.2. Likvideerida konfliktid erinevate kinnisvaraomanike ja erineva taustaga elanikerühmade vahel. Ntx. Suvilapiirkondade elanikud pole rahul rannaäärsete maaomanike tegevusega.Ja(uus) maaomanikud soovivad sundida suvilaomanikke muutma oma harjumuspäraseid liikumisteid.Ühishuviks on aga ohjeldada liiga suurt kaugemaltulijate massi. Sest siis kui nad kõige rohkem sooviksid oma vara kasutada (ilusad ilmad) on see muudetud neile ebamugavaks.

3.2. Tagada inimestele lähemalt ja kaugemalt juurdepääs rannale

3.2.1. Kui kasvõi üks inimene ei pääse mereranda, ei ole eesmärk täidetud. Inimene peab randa pääsema jalgsi, jalgrattaga, ratastooliga või mõne muu abivahendiga, mis ei ole mootorsõiduk.

3.2.2. Vähendada konflikte kohalike ja rannakülastajate vahel

3.2.3. Projekti kaudu suurendada ühistegevust erinevate piirkondade ja elanike gruppide vahel.

3.2.4. Vähendada konflikte surfarite, lohesurfarite jne. veeharrastajate ja suplejate vahel.

3.3. Säilitada, kaitsta ja väärtustada (loodus)keskkonda

3.3.1. RMK ja teised metsaomanikud soovivad kaitsta oma hallatavaid metsi ...tuleohu, lõkketegemise, risustamise, Offroadi jne. tegevuste eest

3.3.1.1. Tuleb vältida lahendusi, mis tekitaksid potensiaali uuteks illegaalseteks sissesõidukohtadeks metsaalustele. Olemasolevad ja uued teetõkked lahendada konstruktiivselt tõhusamatena ja vandaalikindlamatena.

3.3.2. Maaomanikud soovivad tõhusat lahendust hoidmaks eemal illegaalsed offroadi harrastajad

3.3.3. Tagada piirkonnale iseloomulik maastik , taimekooslus ja loomastik

3.3.3.1. Parkimis ja liikumiskorralduse muutused ei tohi põhjustada muutusi maastikus, taimekooslustes. Parklad ja uued teed ei tohi sattuda kaitsealuste liikide esinemis ja pesitlus jne. aladele

3.3.4. Piirkonnas on mitmete eestis üliharuldaste ja kaitsealuste liikide levikuala

3.3.5. Piirkond on aastaringi populaarnsust kasvatav loodusvaatlusala

3.3.5.1. Uute parkimisaladega ja ligipääsuteedega ei tohi kahandada seda potensiaali

3.3.6. Piirkonnas on mitmeid salastatud aga ka avalikuse jaoks teada ning seaduslikult fikseeritud kaitsealasid.reguleeritud kaitsereziimiga piirkondi

3.3.6.1. Uued liikumisteed ja parkimiskohad ei tohi seada ohtu kaitsealuseid liike ja nende hoiualasid

3.3.7. Piirkonnas on olemas aktiivne seirevõrgustik.

3.3.7.1. Uued teed ja rajatised ei tohi mõjutada pikaaegseid seirealasid

3.3.8. Piirkonnal on arukate piirangute jne. kehtestamisel suur potensiaal muutuda rahvusvaliselt huvipakkuvaks loodusturismipiirkonnaks mis tooks tulu ka kohalikele ettevõtjatele

3.3.8.1. Olulistesse vaatekoridoridesse jne. ei tohiks juurde tekitada põhjendamata rajatisi mis reostaksid oma olemasoluga vaateid. Tegemist on aktiivse puhkealaga ja linnalikud, visuaalselt sobimatud rajatised ei vasta puhkajate ootustele. Valgustuse jne. puhul kasutada lahendusi mis ei tekitaks liigset valgusmüra jne.

3.4. Tagada piirkonnale pikaajaline arenguperspektiiv

3.4.1. Infrastruktuuri arendamata uute tegevuste või rajatiste tekkimisel kasvavad probleemid veel

3.4.1.1. Kooli/lasteaia rajamisel tekib uus konfliktala

3.4.1.2. Uute kaubanduspindade ja teenustepakkujate tulekul tekivad uued parkimiskonfliktid

3.4.1.3. Püsielanike hulga paratamatul kasvul tekib juurde uusi konfliktiosalisi

3.4.1.4. Prognoositav on autoliikluse tiheduse kasv Vääna -Jõesuud läbival maanteelõigul. Vihje. Kui peaks realiseeruma suur kaubanduskeskus Muraste-Suurupi tsooni muutub kohe liikluse iseloom.

3.5. Tagada kohalike elanike ja ranna külastajate turvalisus

3.5.1. Kohalikud elanikud, samuti ranna külastajad ei tohi sattuda varguste ja isikuvastaste kuritegude ohvriks

3.5.1.1. 1. Parkimiskohtade asupaigad ja lahendused peavad vastama turvalise keskonna standardile 2. Piirkonnas võiks olla ka vähemalt üks hooajaline tasuline valvega parkla.

3.5.2. Piirkond peab olema puhas, heakorrastatud, hooldatud.

3.5.2.1. Prügikastid ja konteinerid asetada olulisematele liikumisteedele selliselt , et neid oleks nii vähe kui saab kuid nii palju kui vaja. Vältida paigutusega visuaalset reostust kuid säilitades sotsiaalset kontrolli.

4. Lahendusideed

4.1. 1. samm

4.1.1. tasulise parkimise kord uuendada, lähim parkla rannale tasuliseks

4.1.1.1. külaselts 2009 korraldas tasulist parkimist. raha maksmine ei olnud probleem

4.1.1.1.1. Lahendus 3-a

4.1.1.1.2. Lahendus 3-b

4.1.1.2. peab olema valikuvõimalus

4.1.1.2.1. Lahendus 3-a

4.1.1.2.2. Lahendus 4-b1, Lahendus 4-b2, Lahendus 4-b3, Lahendus 1-b4

4.1.1.3. randa minek autoga on luksus, selle eest tuleb maksta

4.1.1.3.1. Lahendus 3-a, Lahendus 3-a,

4.1.1.3.2. Lahendus 4-a. Lahendus 4-c

4.1.1.4. mõju - kuidas inimesed hakkavad parkimiskohta valima?

4.1.1.5. kord peab olema piirkonnale terviklik ja infovahendite kaudu üheselt arusaadavaks tehtud

4.1.1.5.1. Lahendus 2-a, Lahendus 2-c

4.1.2. hajutada liiklusvoogu, alternatiivne rannajoon

4.1.2.1. kohalikul tasandil parkimiskohtade hajutamine

4.1.2.1.1. Lahendus 4-b1, Lahendus 4-b2, Lahendus 4-b3, Lahendus 1-b4

4.1.2.2. teha uuring, palju rand üldse vastu võtab

4.1.2.2.1. Lahendus 1-b

4.1.2.3. on ka teisi randu, informatsioon, jne

4.1.2.3.1. Lahendus 1-b, Lahendus 1-a

4.1.2.4. ka kohapealne informatsioon "rand on täis, aga eespool ootab teine rand"

4.1.2.4.1. Lahendus 1-d

4.1.3. liikluskorralduse järelevalve, kov õigused

4.1.3.1. Lahendus 1-c

4.1.4. informatsioon ka teiste randade kohta (koostöös teiste valdadega)

4.1.4.1. Lahendus 1-b, Lahendus 1-a

4.1.5. suunata inimesi rannahoone tee kaudu ranna keskele

4.1.5.1. ei toeta ühtegi eesmärki, kuid suunata võib

4.1.6. motorollerid ja ATVd ei kuulu randa, infotahvlid

4.1.6.1. Lahendus 1-a

4.1.6.2. Lahendus 2-a

4.1.7. rannale lähemate parklate vähendamine ja kasutusõiguse piiramine: bussid, invasõidukid, jalgrattad..

4.1.7.1. Lahendus 3-a

4.1.8. teha randa ligipääs võimalikult ebameeldivaks autodega tulijatele

4.1.8.1. Lahendus 2-b

4.1.9. raha paneb paika, kohalikele tasuta, invaliididele tasuta, teistele raha eest parkimine

4.1.9.1. tasulise parkimise mõju - kuhu pargitakse

4.2. 2. samm

4.2.1. märgiregister; operaator, leppetrahvid, tagatisrahad

4.2.1.1. autode teisaldusteenus

4.2.2. infotablood parkimiskohtade kohta

4.2.2.1. Lahendus 2-d

4.2.3. Luige tee teha ühesuunaliseks

4.2.3.1. Lahendus ....

4.2.4. perioodiline ühesuunalisus

4.2.5. parkimine ühele poole teed

4.2.6. juurdepääsuteede ajutine sulgemine autodele

4.2.7. randa suunavad sildid/viidad

4.2.7.1. liiklusmärke üle vaadata, muuta, lisada, lähtuda kasutajasõbralikkusest

4.2.7.1.1. Lahendus 1-a

4.2.7.1.2. Lahendus 2-c

4.2.7.2. liiklusmärkidega reguleerida sissetungi

4.2.7.2.1. Lahendus 1-d

4.3. 3. samm

4.3.1. maantee laiendus parkimise korralduseks

4.3.1.1. Plussid

4.3.1.1.1. Ei vaja täiendavat maa-ala

4.3.1.2. Miinused

4.3.1.2.1. Maanteel suured kiirused, ohtlik

4.3.1.2.2. Jalgratturid surutakse tee keskele

4.3.2. metsavahelised teed teha pisut laiemaks, et tee servas saaks parkida

4.3.2.1. Plussid

4.3.2.1.1. Puude varjus ei lähe autod kuumaks

4.3.2.2. Miinused

4.3.2.2.1. Kaasneb mõju loodusele, tallamine, puude kahjustamine

4.3.3. Luige tee teha kergliiklejale sõbralikumaks

4.3.3.1. Lahendus peab vastama küsimusele kuidas?

4.3.3.1.1. Lahendus 1-c

4.3.3.1.2. Lahendus 2-b, Lahendus 2-c

4.3.3.1.3. Lahendus 3-a

4.3.3.1.4. Lahendus 4-f, Lahendus 4-h

4.3.3.1.5. Lahendus x ntx. otseteed Vitist jne.

4.3.4. parkla ka jalgratturitele

4.3.4.1. Lahendus 3-a

4.3.5. möödasõidutaskute rajamine/korrastamine

4.3.5.1. Lahendus 2-....

4.3.6. Luige ja Hiie tee ristmik ringristmikuks, koos ülekäigukohtadega

4.3.6.1. Lahendus 4-f

4.3.7. Vetelpääste tee ja RMK parkla ühendustee, et saaks läbi sõita

4.3.7.1. Lahendus 3-f

4.3.8. Metsavahi tee ja Luige tee ring toimima

4.3.8.1. Lahendus x

4.3.9. Parklate korrastamine ja laiendamine, võsa eemaldamine

4.3.9.1. Lahendus 3-a, Lahendus 3-b, Lahendus 3-e

4.3.10. laudteed jalgrattaga ja invasõidukitega randa pääsemiseks

4.3.11. Jalakäijatele maanteest ohutute ülepääsuvõimaluste loomine

4.3.11.1. Puraviku teelt otserada üle maantee randa

4.3.11.2. nupuga jalakäija valgusfoor

4.3.11.3. jahilossitee ristumisele ohutussaar tee keskele

4.3.11.3.1. Lahendus 4-g

4.3.11.4. kergliiklustunnel maantee alt läbi

4.4. 4. samm

4.4.1. ehitada kergtee metsavahi teelt rannani paisupi tee kaudu

4.4.1.1. korralik sild üle oja

4.4.1.1.1. Lahendus 3-x

4.4.2. maanteega paralleelse parkimistee rajamine

4.4.2.1. seda võib mõelda ka laiendusega kergliiklusteena, siis on tee aastaringselt kasutatav

4.4.2.1.1. Lahendus 4-e

4.4.3. rannajoonega paralleelne parkimisala

4.4.3.1. ei vasta püstitatud eesmärkidele

4.4.4. ehitada parkimismaja/juurviljahoidla

4.4.4.1. ehitusriskid

4.4.4.1.1. Lahendus 4-a

4.4.4.2. kust tulevad juurviljad?

4.4.4.2.1. Lahendus 4-a

4.4.5. uued parklad maantee ääres

4.4.5.1. teisele poole silda metsa sisse ehitada parkla

4.4.5.1.1. Lahendus 4-e

4.4.5.2. Luige tee algusesse uus parkla

4.4.5.2.1. maaküsimus?

4.4.6. dvigateli maale parkla ehitada

4.4.6.1. täpsustada, kus on dvigateli maa?

4.4.7. jalakäijate promenaad rannaserva

4.4.7.1. analoogne Pärnu rannaga

4.4.7.1.1. Lahendus 4-h

4.4.7.2. kas Luidete taha?

4.4.7.2.1. Ei vasta püstitatud eesmärkidele

4.4.8. Luige tee ja vetelpäästejaama tee ühendustee rannaga paralleelselt

4.4.8.1. Ei vasta püstitatud eesmärkidele

4.4.9. Ranna keskosas jalakäijate sild üle Vääna jõe

4.4.9.1. Ei vasta püstitatud eesmärkidele

4.4.10. valvekaamerad parklatesse

4.4.11. lastele Skatepark "kapo" parkla juurde

4.4.11.1. Vihje lahendusel 4-c aga ka 4-b3