1. Teadus
1.1. hävitati kultuuriväärtusi, põletati raamatukogusid musliumide poolt
1.2. 10.saj. al-Horezmi entsüklopeedia ´´Teaduste võtmed´´
1.2.1. kuus islami teadust
1.2.1.1. jumalasõna
1.2.1.2. õigusteadus
1.2.1.2.1. juriidilsed probleemid
1.2.1.3. grammatika
1.2.1.3.1. koraani sõnavara ja lauseehitus
1.2.1.4. ametlike dokumetide koostamine
1.2.1.4.1. kooskõlas pühakirjaga
1.2.1.5. poeesia
1.2.1.6. ajalugu
1.2.2. üheksa välismaist teadust
1.2.2.1. mehaanika
1.2.2.2. meditsiin
1.2.2.3. muusika
1.2.2.4. alkeemia
1.2.2.5. aritmeetika
2. Haridus
2.1. koraanikoolid - aluseks Koraan
2.2. esimene kool Mediina mošee ääres
2.2.1. õpiringid, põhiline aeg Koraani päheõppimisele, pisut kirjutamist ja arvutamist
2.2.1.1. kõrgemad õpiringid e.ülikoolid - medresed
2.2.1.1.1. õppeained:loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused, Koraani kommentaarid ja teoloogia
2.2.1.1.2. tuntumad Bagdadis, Kairos, Damaskuses ja Tunises
2.2.1.1.3. 10.saj.esimesed õppeasutused
2.2.2. 10.saj. grammatikad ja sõnaraamatud Lähis-Idas ja Pärsias
2.2.2.1. Ibn Mansur - araabia keele entsüklopeedia(13.saj)
2.2.2.2. Ibn Sina - meedik, maadeuurija
2.2.2.3. al-Masudi - geograafik ja ajaloolane, ´´Kullaväljad ka kalliskivimaardlad´´(10.saj)
2.2.2.4. al-Idrizi maailmakaart(1154)
2.3. edasipüüdlikud
2.3.1. kogunesid teadlaste ümber
3. Kultuur
3.1. 610.a.uus usund - islam
3.1.1. muhameedlased
3.1.2. rajanes 7.saj.kolmeks vooluks:haridiidid, sunniitid, šiiitid
3.1.3. õitseng 8.-12.saj
3.2. islami pühakiri - koraan
3.2.1. 5 kohustust
3.2.1.1. Allah kui ainujumal, Muhamed kui tema prohvet
3.2.1.2. palvetamine 5 korda päevas
3.2.1.3. annetamine vaestele
3.2.1.4. ramadaani ajal paastumine
3.2.1.5. kord elus palverännak Mekasse
3.2.2. sunna - rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel
4. Kunst
4.1. arhitektuur - domineeriv roll
4.1.1. mošeed
4.1.1.1. Omari mošee Jeruusalemmas(691)
4.1.1.2. al-Akša mošee Jeruusalemmas(8.saj)
4.1.1.3. Omaijaadide mošee Damaskuses(8.saj)
4.1.1.4. al-Azhari mošee Kairos(970-972)
4.1.2. medresed
4.1.3. hauakambrid
4.1.4. kaubatänavad
4.1.5. karavanide peatuspaigad
4.2. kaunistasid kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid, rikkalik ornamentika
4.3. keeld kujutada loomi ja inimesi, puudus skulptuur ja tahvelmaal
4.4. hooned reljeefse geomeetrilise ja taimeornamendiga
4.4.1. kaugemal levinud loomamotiivid
5. Kirjandus
5.1. keeld draama - ja ilukirjandusel
5.2. lubatud tõsielulised jutustused
5.2.1. ´´Tuhat ja üks ööd´´ - 300 lugu legendidel
5.2.1.1. avaldati 1835.a. Egiptuses
5.3. domineeris luulevorm
5.3.1. armastuslüürika, askeetik, mõtteluule, satiir, panegüürika
5.3.2. Firdaus(u.940-1020) - rahvuseepos ´´šahname´´
5.3.3. Nizami(1141-1209) - tsükkel ´´Hamsa´´