Nafta mõju majandusele

1. Nafta hind

1.1. Nafta hind tõuseb pidevalt kuna nafta kättesaamine muutub aina raskemaks ning kallimaks. Naftavarud vähenevad ning on raskem leida.

1.2. Nafta tarbimine suureneb samuti kogu aeg

1.3. Pikaajaliselt nafta hinna püsimine kõrgetel tasemetel võib kaasa tuua ka positiivseid arenguid. Kõrged hinnad soodustaksid ühelt poolt uute naftamaardlate suuremahulisemaid avastamistöid, aga ka alternatiivenergiasüsteemide komplekssemat arendamist ja efektiivsuse tõstmist.

2. Alternatiivenergia allikad

2.1. Riigid kasutavad uute energia allikate leidmiseks ja kasutamiseks suures koguses ressursse.

2.2. Alternatiivenergia liigid: Tuumaenergia, päikeseenergia, tuuleenergia jne.

3. Sõjad

3.1. Ameerika ühendriigid pühendab nafta kaitsele teistes riikides rohkem kui 334 miljardit dollarit aastas.

3.1.1. Sõjaväe naftariikides sees hoidmine pole nafta kättesaadavusele vajalik, see toodab suuri lisakulusid.

3.1.1.1. Teiste riikide energia suhtes iseseisvaks saamine pole USA huvides.

4. Kütused

4.1. Aastast 1920. on bensiin ametlik autokütus.

4.2. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust

4.3. Küllaltki suured saasteallikad, mis avaldavad mõju inimesele ja loodusele.

4.4. Autokasutaja saab 30% rohkem saastet kui teised liiklejad

5. Nafta

5.1. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

5.2. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.

5.3. Omadused

5.3.1. Nafta on väga tuleohtlik

5.3.2. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta.

5.3.3. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni.