1. Linnad ja kaubandus
1.1. Tallinn
1.1.1. Säilitas kõige suurema autonoomsuse
1.1.2. Säilitas Lübecki linnaõiguse
1.1.3. Toompea lossist sai Eestimaa kubermanguvalitsuse keskus
1.1.4. Laolinn, võis tegeleda väliskaubandusega
1.2. Tartu
1.2.1. Säilitas Riia linnaõiguse
1.2.2. 1629 määras kunigas Tartu Liivi- ja Ingerimaa pealinnaks
1.2.2.1. Liivimaa keskuse au säilis 3a
1.2.2.1.1. Sel ajal rajati linna üleriikliku tähtsusega õuekohus ja ülikool
1.2.3. Kaotas kaubalinna õiguse
1.3. Narva
1.3.1. Langes 1581. aasta vallutuse ajal
1.3.2. Kehtestati Rootsi seadused
1.3.2.1. Ametlik keel rootsi keel
1.3.3. Laolinn, võis tegeleda väliskaubandusega
1.4. Eesti väikelinnad
1.4.1. Mitmed olid läänistuspoliitika tõttu Rootsi kõrgaadli võimu all
1.4.1.1. Peale reduktsiooni olukord ei läinud paremaks
2. Religioon
2.1. Jälgiti, et kogu riigis kehtiks Luteri usk
2.1.1. Aadli seas oli see omaks võetud juba 16. sajandi lõpuks
2.1.2. Talurahva seas võttis see aega kohati aastakümneid
2.2. Eestimaa kubermangus olid territoriaalkirikud
2.2.1. 1686 kehtestati kogu riigis ühtne kirikuseadus
2.2.1.1. Kirikuvalitsemine allutati kuninga ainuvõimule
3. Nõiaprotsessid
3.1. 16.-18.sajandile oli iseloomulik nõidade kartmine
3.1.1. Eesti- ja Liivimaal mõisteti selle eest surma 65 inimest
3.2. Kõige suurem nõiajaht käis Saksamaal
3.3. Nõidu peeti kuradi liitlaseks ja teenijaks
4. Haridus
4.1. Talurahva haridus
4.1.1. Vanemad andsid lastele edasi rahvauskumused ja kombed
4.1.2. Usuõpetus ja lugemisoskus
4.1.3. Talurahvakoolid
4.2. Kõrgem haridus
4.2.1. Rootsi keskvõim asutas gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus
4.2.1.1. 1632 muudeti Tartu gümnaasium ülikooliks
4.2.1.1.1. Tegutses neli teaduskonda: filosoofia-, usu., õigus- ja arstiteaduskond.
4.2.1.1.2. Kuninga auks hakati ülikooli kutsuma Academia Gustavianaks
4.2.1.1.3. Õppetöö toimus ladina keeles
4.3. Eestikeelne kirjasõna
4.3.1. 17. sajandi alguses hakati arendama eesti kirjakeelt
4.3.2. Luterliku usu põhimõte oli, et kristlane võiks oma emakeeles ise jumalasõna lugeda
4.3.3. Eesti murretest kujunes välja:
4.3.3.1. Põhja-Eesti kirjakeel
4.3.3.2. Lõuna-Eesti kirjakeel
5. Konglomentaalriik
5.1. Ülemereprovintsid (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Ingerimaa, Karjala, Ees-Pommeri, Wismar, Bremen-Werden)
5.2. Rootsi emamaa (praegused Rootsi ja Soome alad)
6. Kolm etappi provintside ja keskvõimu vahel
6.1. Ühtlustamine 1561-1634
6.1.1. Prooviti provintsielu Rootsi eeskujul ümber korraldada
6.2. Provintside eriseisundi tunnustamine 1634-1680
6.2.1. Loobuti ühtlustamiskavadest
6.3. Rootsistamine 1680-1710
6.3.1. Keskvõim alustas töid Rootsi seaduste juurutamiseks
6.3.2. Jõustati Rootsi kirikuseadus 1686
6.3.3. Kasutati üha enam rootsi keelt
7. Mõisade läänistamine
7.1. Suuremad maavaldused said Rootsi aristokraadid
7.1.1. Huvitusid ainult kasumist
7.1.2. Ei asunud siia elama, tavalised rendisid maa kohalikele välja
7.2. Liivimaal jäi kohalikele u 40%
7.3. Eestimaal jäi kohalikele u 60%
8. Reduktsioon
8.1. 1680. aastatel võeti valdused kuninga omandusse tagasi
9. Talurahvas
9.1. Rootsis olid talupojad vabad
9.2. Läänemere provintsides oli pärisorjus juurdunud
9.3. Teotööd (teoorjus)
9.3.1. Abitegu
9.3.2. Rakmetegu
9.3.3. Jalategu
9.3.4. Talgud
9.4. Redutseerimise mõju talupoegadele
9.4.1. Talupojad kuulutati kroonutalupoegadeks
9.4.1.1. 1680.-1690. aastatel vabastati nad mõisnikke ülimusliku võimu alt