Söömine ja joomine

1. Rinnapiima toidul lapsel tekkib sooles enamasti piimhappe bakter, mis tekkib piimhappe vohamist ja takkistab teiste mikroobide vohamist

1.1. Omakorda organismi kaitse. Ei ärrita limaskesta.

2. Sega- ja/või kunstlikku toidu oleval lapsel esineb nn. segamikrofloora. Võib tekkida soolakeppike, mille tagajärg on seedehäired.

2.1. Järsku sega toitu ei tohi anda. Tuleb arvestada lapse vanust ja arengut, selleks, et anda sega- või kunstlikku toitu. Et ei tekkis probleeme ja kõhulahtisust tuleb proovida erinevaid kunstlike toite firmasi ja erinevaid toitu.

3. vastsündinul on väiksem suuõõs aga keel on suurem.

3.1. Mälumis- ja huulelihased on hästiarenenud. Soodustab imemisakti

3.1.1. Soodustab rinnapiima kättesaadavust ja imemist rinnast

3.2. Imemisaktis eristatakse 3 faasi: 1) Aspiratsiooni faas - laps haarab tugevasti rinnanibu koos seda ümbritseva pruunpigmentiga ala. 2)Rinnanibu kokkupigistamine 3) Suhu pääsenud rinnapiima allaneelamine

3.3. Suu limaskest on õrn ja veresoonte rikkas. On väga lihtne vigastada

3.3.1. Suu on väga tundlik. Väga happu ja mõru asju pole soovituslik anda. Peale seda külma ja kuuma. sellega tuleb olla ettevaatlik. Parem oleks kui toit oleks natuke soe.

3.4. Süljenäärmete puhul on lihtne. Algul sülje eritamine algab keele- ja alalõualustes süljenäärmetes. Algul sülje eritus on vähene. Alates 4-5 elukuul süljenäärme sekretsioon suureneb. Protsess viitab kesknäärvisüsteemi arengu täiustumisega. 4-5 eluaastal esineb nn. füsioloogiline süljevoolus, mida põhjustavad: 1) süljenäärmete sekretsiooni suurenemine 2)imik ei oska sülge alla neelata, mistõttu sülg voolab suust välja. 3)süljenäärme sekretsioon suureneb lisatoidu andmisega 4)Süljevool suureneb hammastelõikumisega.

3.4.1. võib proovida anda püürestatud toitu, laps sellel vanusel omab paremat neelamis refleksi, vältida allergeene, lisaks saab anda proovida puuvilju,

3.5. Süljes puudub ferment amülaas, mis kergendab seedeprotsessi

4. Magu asub horisontaalselt. Käimisega magu muutud vertikaalselt. Maht on väike. Vastsündinul maht on 30-35 ml. Kahe kuusel - 125-140 ml. ühe aastasel 250 ml. kolme aastasel 400-600 ml. viie aastasel 700 ml. kümne aastasel 1300 ml. 15 aastasel - 2000 ml.

4.1. Maomahla happesuse aste ja fermentatiivne aktiivsus on madal. Aastadega see kasvab.

4.1.1. See soodustab uute toitainete seedimist. Näiteks vanuses 6 kuud saab anda kaalikaid ja peeti. Vanuses juba 9-10 kuud saab anda juba maksa ja kala. Ise proovib süüa

4.2. Maolimaskest on paks ja on iseärassused: 1) Mao lävise osa on nõrgalt arenenud 2) Mao lukuti osa lihaskiht on paremeni arenenud ja see pärsib toidu pääsemist 12 sõrmik soole.

4.2.1. Laps saab proovida juba asju kus on rohkelt seemneid ja happud, see ei vigasta limaskesta.

5. Maks on lai ja veresoonte rikkas. Vastsündinul maks moodustab 4,4% kogukehast (täiskasvanul 2,8). Sidekude esineb vähe.

5.1. Sapp sisaldab väheselt sapphappeid ja sappi soolaid

5.1.1. Väga rasvast toitu pole soovituslik anda väga varakult. See koormab maksa ja sappi, mis tulevikus toob kaasa tervise probleeme

5.2. Maksarakkud arenevad täielikult 6-7 eluaastaks.

6. Looteeas sedetraakt on steerilne

7. 10-20 tundi pärast sündi tekkib sooles hulgaliselt mikroobe

8. Söögitoru on lehterjase kujuga, limaskest on õrn ja veeresoonte rikkas. On kergelt vigastatav, Esineb söögitoru alumise sulgurlihase transintoorne lõõgastumine, mis on toidu tagasiheide üheks põhjuseks

8.1. Ei saa anda väga tahked toitu. Eelistatuim on püreestatud toit, mis ei vigastaks lapse söögitoru

9. Soolestik on pikk ja õrna limaskestaga. Limaskest on suurenenud läbilaskvusega. Seetõttu sattuvad soolest verre mikroobid ja mitmesugused laguproduktid. Lapse esimese 24 tunni jooksul laseb soolesein läbi imunnoglobuliini, mis sisaldab ternespiimas.

9.1. pärasool on nõrgalt arenenud. Võib tekkida pärasoole väljalangemine.

9.2. Selles varas vanuses ei tohi anda sega- ja lisa toitu. Võib tekkida segamikrofloora. Peale seda, kui toit on pesemata imendub sellega mikroobid