EESTI VABARIIGI VALITSEMINE

Get Started. It's Free
or sign up with your email address
EESTI VABARIIGI VALITSEMINE by Mind Map: EESTI VABARIIGI VALITSEMINE

1. PRESIDENT

1.1. VALIMINE

1.1.1. Vabariigi Presidendi kohale võivad kandideerida kõik sünnilt Eesti kodanikud, kes on vähemalt 40 aastat vana

1.1.2. President valitaks ametisse viieks aastaks ja kedagi ei tohi valida ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks

1.1.3. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu

1.1.3.1. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.

1.2. ÜLESANDED

1.2.1. Vabariigi president esindab Eesti vabariiki rahvusvahelises suhtlemises Vabariigi presidendil on aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus President annab vabariigi valitsuse ettepanekul diplomaatilisi auastmeid, mis antakse eluks ajaks

2. SEADUSLIK VÕIM

2.1. ÜLESANDED

2.1.1. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Riigikogu kolm tähtsamat ülesannet on vastu võtta seadusi ja otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ning arendada välissuhtlust.

2.1.1.1. Lisaks sellele Riigikogu: Otsustab rahvahääletuse korraldamise Valib Vabariigi Presidendi Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja Kaitseväe juhataja või ülemjuhataja Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigile varaliste kohustuste võtmise Esineb avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed Otsustab umbusalduse avaldamise ministrile, peaministrile või Vabariigi Valitsusele Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada

2.2. TÖÖKORRALDUS

2.2.1. Esimehest ja kahest aseesimehest koosnev Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd. Juhatus valitakse Riigikogu liikmete hulgast ja tema volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu esimees on Vabariigi Presidendi järel teine isik riigis, kes võib vajaduse korral ajutiselt täita presidendi ametiülesandeid.

3. TÄIDESAATEV VÕIM

3.1. KOOSSEIS

3.1.1. Eestis on riigi täidesaatev võimuorgan Vabariigi Valitsus. Kohalikul tasemel on Eesti omavalitsusüksustes täidesaatvateks organiteks vallas vallavalitsus ja linnas linnavalitsus.

3.1.2. ÜLESANDED

3.1.2.1. Juhtimine: erinevate poliitikate, seaduste ja direktiivide formuleerimine, esitamine ja rakendamine Sümboolne ja tseremoniaalne roll Administratsiooni suunamine ja järelevalve Sõjaliste jõudude ja välissuhete juhtimine ja järelevalve

4. KOHTUVÕIM

4.1. ÜLESEHITUS

4.1.1. Esimese astme kohus – Harju, Viru, Pärnu maakohus ja halduskohus. Arutatakse kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Apellatsioonkaebuse korras võib kaevata otsuse edasi teise astme kohtusse.

4.1.2. Teise astme kohus – Tallinna ja Tartu ringkonnakohus. Vaadatakse üle esimese astme kohtu otsus, mis seejärel kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Kassatsioonkaebuse korras võib kaevata otsuse edasi kolmanda astme kohtusse.

4.1.3. Kolmanda astme kohus – Riigikohus. Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsused kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik.

4.2. ÜLESANDED

4.2.1. Erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine. Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguate kaitsmine. Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabiliseerimine.

5. VALITSEMINE KOHALIKUL TASANDIL

5.1. TARTU

5.1.1. Tartus tegutseb linnavolikogu. Volikogu ainupädevuses on muuhulgas linna arengukava, eelarvestrateegia ja linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, kohalike maksude kehtestamine, toetuste andmise ja teenuste osutamise kordade kehtestamine, laenude võtmine ja paljud teised küsimused. Linnavolikogu liikmete arvu määrab eelmine volikogu koosseis, Tartu-suuruses linnas peab volikogus olema vähemalt 31 liiget.

5.1.2. Veel tegeleb Tartus linnapea ja viis abilinnapead. Linnapea: Urmas Klaas Abilinnapead: Mihkel Lees, Raimond Tamm, Reno Laidre, Asko Tamme ja Gea Kangilaski

6. PRESIDENTAALNE VS PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA

6.1. PARLAMENTAARNE

6.1.1. Eesti, Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia jt. Täthtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Rahvas valib otse ainult parlamendi ja parlament valib presidendi. Seaduslik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal.

6.2. PRESIDENTAALNE

6.2.1. USA, Egiptus ja teised. President täidab riigipea ja valitsemisjuhi ülesandeid (peaminister puudub). Presidendi ja parlamendisaadikud valivad kodanikud. Rahvavõim on parlamendil. President kontrollib parlamendi tööd.

6.3. POOLPRESIDENTAALNE

6.3.1. Prantsusmaa, Island, Portugal jt. President peab parlamendiga rohkem arvestama. Valitsusjuhi rolli peab jagama peaministriga. President valitakse rahva poolt, mille tagajärjel muutub iga kord ka valitsuse koosseis. President nimetab valitsusse peaministri, kes omakorda valib valitsusse ülejäänud ministrid, kuid nad peavad saama presidendi heakskiidu