Andmete analüüs

1. Jagunevad kaheks

1.1. Seletamist taotlevas lähenemisviisis kasutatakse sagelöi statistilist analüüsi ja järleduste tegemist

1.2. Mõistmist taotlevas lähenemisviisis kasutatakse tavaliselt kvalitatiivset analüüsi ja järleduste tegemist

1.3. Praktivas esinevad need kaks uurimistöös sageli paralleelselt

2. Andmete töötluse ja analüüsiga alustatakse võimalikult kiiresti pärast kogumis- või välietapi lõppu (kvantitatiivne uurimus)

2.1. Lineaarne mudel

2.1.1. Analüüs edeneb etapiti: andmed-> kirjeldamine-> liigitamine-> seostamine-> seletus

3. Millal asuda analüüsi juurde?

3.1. Spiraalikujuline mõtlemine (kvalitatiine analüüs)

4. Analüüsiviisid

4.1. Valida tuleks selline analüüsiviis, mis võimaldab anda probleemile või uurimisülesandele parima vastuse

5. Tulemuste tõlgendus ja järledused

5.1. Tõlgenduse all mõeldakse uurija mõtisklust analüüsi tulemuste üle ja neist tehtud järeldusi

5.2. Enda õigustamist tuleks vältida

5.3. Uurija, uuritav ja uurimisaruande lugeja tõlgendavad uurimust või selle mõnd etappi igaüks omamoodi

5.4. Empiirilistes uurimustes räägitakse sageli uurimuse valiidsusest st. kas uurimus mõõdab seda ilmingut, mille mõõtmiseks ta on kavandatud

5.5. Tulemuste analüüsist üksi ei piisa - neid tuleks ka sünteesida

6. Tulemuste reliaablus ja valiidsus

6.1. Uurimuse reliaablus tähendab mõõtmistulemuste korratavust

6.1.1. See näitab, et uurimistulemused ei ole juhuslikud

6.2. Valiidsus tähendab mõõtevahendi või uurimismeetodi võimet mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud

6.2.1. Näiteks võib ankeedile vastaja mõista paljusid küsimusi teisiti, kui uurija seda on mõelnud

6.2.2. Valiidusust saab hinnata eri vaatenurkadest: ennustusvaliidsusest, uurimisseade valiidsusest ja struktuurivaliidsusest

6.3. Mitme uurimismeetodi üheaegse kasutamise kohta kasutatakse terminit triangulatsioon

6.3.1. Tänapäeval kasutatakse teisi termineid nagu näiteks : meetodite segamine, kombineerimine ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse meetodite kombineerimine

7. Andmete korrastamine ja kontrollimine

7.1. Empiiriline uurimus

7.1.1. Esimene etapp: andmete kontrollimine, et andmetes ei esineks vigu ja et neid poleks puudu

7.1.2. Teine etapp: andmete täiendamine

7.1.3. Kolmas etapp: andmete korrastamine talletamise ja analüüsi jaoks

8. Andmete litereerimine

8.1. Litereerimiseks nimetatakse talletatud kvalitatiivse andmestiku kirjutamist sõna-sõnalt ümber

8.2. Litereerida võib kogu andmestiku või mne selle valitud osa, nt. vastavalt alateemadele