1. Tasandid
1.1. Õpilane ja õppeprotsess
1.1.1. Õpimotivatsioon (miks?)
1.1.1.1. õppija keskne õpetamine
1.1.1.2. Rohkem valikuid ja suurem vastutus õpitulemuste ees
1.1.2. Õppeprotsessi sisu (mida?)
1.1.2.1. rohkem sotsiaalseid oskuseid
1.1.2.1.1. õpetamise kõrvale kasvatamine
1.1.2.1.2. isikuomaduste arendamine ja selle toetamine
1.1.2.2. rohkem praktilist ja elulähedast
1.1.2.2.1. praktilised oskused teadmistele lisaks
1.1.2.2.2. Ainete seostamine igapäeva elu praktikaga
1.1.2.3. ainete vaheline koostöö
1.1.2.4. õppija kaasamine ainekava ülesehitamimsse
1.1.2.4.1. valikainete suurem osakaal
1.1.2.4.2. paindlikumad õppeviisid
1.1.2.5. Keskendumine õpiväljunditele, mitte õppematerjalile
1.1.3. õppemetoodikad (kuidas?)
1.1.3.1. Õppetegevuse eesmärgistamine
1.1.3.2. aktiivõppe metoodikad
1.1.3.3. projektõpped, mis hõlmavad erinevaid õppeaineid
1.1.3.4. kaasata kooliväliseid spetsialiste õppesse
1.1.3.5. Õpet viia klassiruumist ja koolist välja
1.1.3.6. Arvestada mitteformaalse õppe osa õppeprotsessis
1.2. Õpetaja ja kool
1.2.1. Eesmärgistatus (miks? kellele? milleks?)
1.2.1.1. haridus tulevaseks eluks ettevalmistamine
1.2.1.1.1. hoiakute, oskuste, teadmiste tasakaal
1.2.1.2. õppija ja õppimimse keskne
1.2.1.3. toetav ja kaasav õpetamine
1.2.2. Ettevalmistus, täiendkoolitus, teadlikkus (mida?)
1.2.2.1. Haridusstandardi järjepidev rakendamine
1.2.2.2. Õpetajate ja kooli juhtkondade teadlikkus
1.2.2.3. Kooli administratsiooni tugi õpetajale
1.2.2.3.1. projektijuhid
1.2.2.3.2. võrgustiku koordinaatorid
1.2.2.3.3. töökorraldus
1.2.2.3.4. kooli juhtimimne ja meeskond
1.2.2.3.5. ressursside jaotamine
1.2.2.4. Tulemuste mõõtmine
1.2.2.4.1. Õpiväljundite arvestamine sh üldpädevuste mõõtmine
1.2.2.4.2. Hinnete kõrvale rohkem hinnangute andmist
1.2.2.4.3. Riigieksamite rolli vähendamine või tasakaalustamine teiste tulemustega
1.2.2.4.4. Koolimeeldivuse ja hea koolikeskkonna mõödiku tekitamine
1.2.3. koostöö, võrgustikud, partnerite kaasamine (kuidas?)
1.2.3.1. Teadlikkusprogramm koolidele
1.2.3.1.1. strateegiate ja eesmärkide selge kommunikatsioon
1.2.3.1.2. infomaterjalid ja suhtluskeskkonnad
1.2.3.1.3. õpetajate ja koolijuhtide konverentsid seminarid
1.2.3.2. Õpetajakoolitus ja täiendkoolitus
1.2.3.2.1. rohkem aineülest koolitust
1.2.3.2.2. Üldpädevuste koolitus
1.2.3.2.3. Loovusõpetus
1.2.3.2.4. ettevõtlikkus ja ettevõtluskoolitus
1.2.3.2.5. ettevalmistus ja täiendkoolitus praktilisemaks
1.2.3.3. Õpetaja praktika
1.2.3.3.1. praktika, et näha oma aine seoseid igapäeva tööga
1.2.3.3.2. õpetaja töövarju päev
1.2.3.3.3. regulaarne kogemuste vahetamine kolleegidega
1.2.3.4. Ülikoolide tugi
1.2.3.4.1. kaasaegsed õppekavad
1.2.3.4.2. metoodikate ettevalmistus
1.2.3.4.3. akadeemiline usaldusväärsus
1.2.3.5. Koolide tugi
1.2.3.5.1. parem meeskonnatöö koolides
1.2.3.5.2. õpetaja kvaliteedi hindamine ja tunnustamine
1.2.3.5.3. tugistruktuuride parem integreerimine õppe toetamiseks
1.2.3.5.4. kooli tugistruktuuride stabiilne rahastamine ja koolitamine
1.2.3.5.5. tugistruktuuride aktiivne koostöö ja toetamine partnerite poolt
1.2.3.5.6. Õpetajate ülekoormuse vähendamine
1.2.3.5.7. projektide ettevalmimstamise aeg
1.2.3.6. Mitmekülgne ja tasakaalus tulemuste hindamine
1.2.3.6.1. Hinnatavate õpiväljundite mõõtmise metoodikad koolidele
1.2.3.6.2. Õpetajate töö tulemuslikkuse hindamine - kvaliteedi mõõt kvantiteedi kõrvale
1.2.3.6.3. Koolide ja koolikeskkonna tulemuslikkuse hindamine - koolikeskkond ja - meeldivus riigieksamite kõrvale
1.2.3.6.4. Võrgustike ja koostööprojektide tulemuslikkuse mõõtmine kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt
1.3. Partnerid ja ressursid
1.3.1. Koostöökultuur (miks?)
1.3.1.1. Kooli toetamine ettevõtlike kodanike kasvatamisel
1.3.1.2. Panustamine õppeprotsessi ning õpetajate ja õpetamise kvaliteeti
1.3.2. Oskusteave, tugistruktuur, tulemused, raha (mida?)
1.3.2.1. Kaasaegsed ja mitmekülgsed õppematerjalid
1.3.2.1.1. Õppematerjalide suurem valikuvõimalus
1.3.2.1.2. ainekesksete materjalide kõrval ka üldisemad
1.3.2.1.3. keskkonnad kogemuste ja praktikate jagamiseks
1.3.2.2. Partnerid õppeprotsessi toetajatena
1.3.2.2.1. Ettevõtted
1.3.2.2.2. organisatsioonid
1.3.2.2.3. Koordineerimine
1.3.2.3. raha
1.3.2.3.1. Stabiilne ja järjepidev rahastamine
1.3.2.3.2. omaalgatuse toetamine
1.3.2.3.3. Riiklik koolitustellimus majandus ja ettevõtlusõpetajate ettevalmistamiseks
1.3.3. Süsteemsus ja koostoimiv efektiivne meetmestik (kuidas?)
1.3.3.1. Õppematerjalide ja metoodikate keskus
1.3.3.1.1. Tegeleb õpetajate nõustamise ja materjalide koondamise ning tellimisega
1.3.3.1.2. Jälgib ja tagab õppematerjalide kaasaegsuse ning komplekssuse (õpikud koos juhendite ning rakendusraamatutega)
1.3.3.1.3. loob võimalused õpetajate poolt loodud metoodikate ja materjalide jagamiseks
1.3.3.1.4. organiseerib õpetajate vahelist kogemuste vahetamist ning ühiskoolitusi ja projekte
1.3.3.2. Stabiilsel rahastamisel baseeruv tugivõrgustik koordinaatorite näol
1.3.3.2.1. abistavad koole võrgustiku arendamisel
1.3.3.2.2. koordineerivad piirkondlikke haridusvõrgustikke
1.3.3.2.3. Ettevõtete ja organisatsioonide kaasamine koolide, õpetajate ja õppeprotsessi toetamiseks
1.3.3.3. Bürokraatiavabade projektivoorude käivitamine omaalgatusteks
1.3.3.3.1. koolidele vabat jagatavad vahendid koolisiseste mikro õppeprojektide elluviimiseks
1.3.3.3.2. Väikeprojektide toetused kohalike võrgustike ühisprojektide toetamiseks
1.3.3.4. Edukate näidete tutvustamine ja tunnustamine
1.3.3.4.1. Positiivsete näidete aktiivne kommunikeerimine ja tutvustamine
1.3.3.4.2. parimate projektide, partnerite, võrgustike jne tunnustamine
1.4. Ühiskond
1.4.1. Selged hariduseesmärgid ja ootused (miks?)
1.4.1.1. Selged hariduseesmärgid ja ootused
1.4.1.2. Pikaajaline strateegia ning stabiilne tugi
1.4.1.3. Positiivsed hoiakud
1.4.2. Normid, hoiakud ja kuvand (mida?)
1.4.2.1. hoiakud ja kuvand
1.4.2.1.1. Õpetaja suurem väärtustamine
1.4.2.1.2. kool ühiskonna kaasaegne osa
1.4.2.1.3. avatus ja koostöövalmidus kooli, õpetajate ja õpilaste toetamiseks
1.4.2.1.4. ootused
1.4.2.2. strateegiad ja õigus
1.4.2.2.1. Stabiilne ja pikaajaline haridusstrateegia
1.4.2.2.2. Strateegiate ja eesmärkide selge kommunikeerimine
1.4.2.2.3. Strateegiate toetamine tegevuste ja ressurssidega
1.4.3. Avatum ja arukam eesmärgistamine ja kommunikatsioon(kuidas?)
1.4.3.1. Hariduseesmärkide ja strateegiate tõhusam ellu rakendamine
1.4.3.1.1. Strateegiate lihtsustamine ja efektiivsem kommunikeerimine sihtgruppidele arusaadavalt
1.4.3.1.2. Koostöökultuuri ja kaasamise edendamine
1.4.3.1.3. Rakendusdokumentide, -materjalide ja reeglistike parem seostamine eesmärkidega
1.4.3.1.4. Kooli ja hariduse avatumaks muutmine
1.4.3.1.5. Järjepidev sisulisem töö sihtgruppidega
1.4.3.2. Ettevõtliku inimese ettevõtja ja ettevõtlikkus ning ettevõtlusõppe kampaania
1.4.3.2.1. Ettevõtja ja ettevõtliku inimese positiivse kuvandi loomine
1.4.3.2.2. Ettevõtliku ja ettevõtlushariduse olemuse ning vajalikkuse selgitamine
1.4.3.2.3. Huvigruppide kaasamine ettevõtlikkus ja ettevõtlushariduse toetamisse
2. Tegevussuunad
2.1. Teadlikkus
2.1.1. maine ja kampaaniad
2.1.2. info
2.1.3. suhtevõrgustiku edendamine
2.2. Koolitus
2.2.1. ettevalmistus
2.2.2. täiendkoolitus
2.3. Materjalid
2.3.1. õppematerjalid
2.3.2. juhendid
2.3.3. eesmärkide kommunikatsioon
2.4. Õigusruum
2.4.1. õppekava
2.4.2. ainekavad
2.4.3. õppetööd puudutav juriidiline raamistik
2.4.4. Eesmärkide tegevustamine
2.4.5. Õigusruumi korrastamine
2.4.6. Tulemuslikkuse hindamine
2.5. Ressurss
2.5.1. tugivõrgustik
2.5.2. koordineerimine
2.5.3. Rahastamine