Lapsevanema ootused õele

1. Mida vanem ei oota aga mille eest ta on väga tänulik

1.1. Mängulise loomingulisuse eest

1.2. Aususe ja julguse eest

1.3. Lohutava läheduse eest

1.4. Kui vanem vaid teaks, siis ootaks ta kindlasti ka…

2. Lapse ja pere seisukohalt tähtsaim teave

2.1. Raske ajukahjustusega lapsed vajavad sageli lapse- ja perekeskse rehabilitatsiooni perioodi, et nad saavutaksid parimaid võimalikke tulemusi ja osaleksid võimalikult suures mahus kodus, koolis ja kogukonnas.

2.2. Kliinilise meeskonna ning lapse ja vanemate koostöö eesmärkide seadmine on lapse- ja perekeskse hoolduse põhielement.

2.3. Selle protsessi kasutamine lapse ja pere prioriteetide väljaselgitamiseks on seotud suurema osaluse ja motivatsiooniga rehabilitatsioonis, paremate tulemustega ning suuremakoostööga perede ja tervishoiutöötajate vahel.

2.4. Lisaks on selgunud, et laste ja peredega kokkulepitud eesmärkide kasutamine rehabilitatsioonitulemuste mõõtmiseks on tulemuslik ja sisukas ning suudab tuvastada standardmeetmetes kajastamata muutusi.

3. PEALKIRI: Lapse- ja perekesksete eesmärkide seadmine tulemuste mõõtmiseks omandatud ajukahjustustega laste ja noorte rehabilitatsioonis.

3.1. Lapse- ja perekesksete eesmärkide seadmine on hädavajalik omandatud ajukahjustuse (ABI) rehabilitatsioonis.

3.2. Uuringu eesmärk on mõista, millised on laste ja perede prioriteedid ja kui täpselt ennustavad terapeudid nende eesmärkide saavutamise eeldatavat taset.

3.3. Uuringu käigus koguti andmeid 122 lapselt nende eesmärkide saavutamise kohta.

3.4. Eesmärgid kaardistati vastavalt vaeguste ja tervise rahvusvahelisele klassifikatsioonile (International Classification of Functioning, Disability and Health, ICF).

3.5. Viidi läbi terapeutide ennustuste täpsust kirjeldav analüüs.

3.6. TULEMUS: Paika pandi 860 eesmärki: 82% tegevus- ja osalusvaldkondades, enamasti liikuvuse, enesehoolduse ja suhtlemise peatükkides. 46 protsenti terapeutide määratud eesmärkide saavutamise eeldatavast tasemest saavutati oodatud tasemel ja 24% ületati.

3.7. KOKKUVÕTE: Lapsed ning nende pered seavad rehabilitatsiooni ajal prioriteediks liikuvuse, enesehoolduse ja kommunikatsiooni. Nende eesmärkidele eeldatavate tulemuste seadmine on keeruline, mida näitab täpsete prognoosimäärade mitmekesisus peatükkide vahel ja sees.

4. Meeskonna koostöö

4.1. Eesmärgid, mis on seatud vanemate, lapse ja ravipersonali koostöös

4.2. Koostöö ravipersonali ja vanemate ning lapse vahel

4.3. Kui lapsel ning vanematel olid erinevad eesmärgid pandi eesmärkideks mõlemad (see näitab meeskonnaliikmete võrdsust)

5. Õde kui professionaal

5.1. GAS-Light hindamine (kas tulemused on saavutatud alla oodatu, vastavalt ootusele või üle ootuste)

5.2. tulemuste saavutamise tõenäosuse hindamine

5.3. Motiveerivad ning teostatavad eesmärgid

5.4. Personal, kes tegeleb ABI patsientidega rehabilitatsiooniga peab olema vilunud pakkumaks lahendusi.

5.5. Kogu kliiniline meeskond arutas nii vanemate kui lapse seatud eesmärkeet kindlustamaks meeskondliku lähenemise.

5.6. Terapeudid olid kogemustega professionaalid, keda koolitati asusesiseselt eesmärke püstitama ning eesmärkide saavutamist hindama GAS-Light-i abil

6. Julgeda otsida ja vajadusel kutsuda abi

6.1. Eesmärkide saavutamise tõenäosust on raske hinnata kuna see sõltub paljudest einevatest aspektidest (vajadusel konsulteeri teise spetsialistiga, küsi kolleegi arvamust)

7. Tajuda piire

8. Kui laps saabub osakona

8.1. Lapsel on NIMI

8.2. Õel on ka nimi

8.3. Lihtsad juhtnöörid ja kodukorra tutvustus

8.4. Juhendamist paberite täitmisel

8.5. Kaasamist anamneesi ja loo täitmisel

8.6. Aega, et harjuda ja kohaneda

9. Kui laps on haiglas saatjata/ rutiinist välja kiskumine

9.1. Rehabilitatsioonihaiglas, kus uuring on läbi viidud on olemas ööpäevaringselt õed ja hooldajad.

9.2. Kõik uuringus osalenud lapsed veetsid haiglas vähemalt 28 päeva (vanemate võimalus töö kõrvalt lapsega haiglas olla?)

10. Lapsevanema ootab, et mõistetaks ka tema esmaseid emotsioone

10.1. Lapsevanem on lapse pärast mures!

10.2. Tal võib olla hirm

10.3. Ta võib olla teadmatuses

10.4. Ta võib tunda abitust

10.5. Vanemal võib olla kahju

10.6. Ta võib haigestumises süüdistada

10.7. Lapsevanem võib olla väga häiritud

11. Vanem soovib selgust ja arusaamist

12. Lapsevanem ootab, et mõistetaks ka tema soove ja vajadusi (rahalisi võimalusi)

12.1. Lapsevanema seatud eesmärgid

12.2. Põhieesmärkideks (nii laste kui vanemate jaoks) on liikuvuse parandamine, parem tase enesehoolduses ning paranenud suhtlemine.

12.3. Võimalused varustuse soetamiseks, mida laps treenimiseks/ harjutamiseks vajab. (koostöös leida lahendused)

13. Vanem soovib selgust, miks õed käituvad erinevalt

14. Lapsevanem ootab ja loodab, et õde ei oleks

14.1. Ükskõikne

14.2. Hoolimatu

14.3. Silmakirjalik

14.4. Valelik

14.5. Julm

14.6. Kuri

14.7. Halvustav

14.8. Last ja/või vanemat alavääristav

14.9. Pereellu mõjuva põhjuseta sekkuv

15. Vead mida teadlik õde saab vältida

15.1. liiga raskete eesmärkide seadmine (patsiendi lootus kaob ja motivatsioon väheneb)

16. Lapsevanem ootab õelt, et ta oskab

16.1. Näha-kuulda

16.2. Olla taktitundeline

16.3. Ennetada probleeme

16.4. Jagada meeskonnaga oma tähelepanekuid ja kogemusi

16.5. Luua usaldus ja tunnetada töökeemia sobivust

16.6. Võtta maha pinge ja ärevuse

16.7. Olla tehniliselt osav

17. Kui laps on sattunud haiglasse

17.1. kui koju ei lubata, siis järelikult on asi piisavalt hapu

18. Lapsel on nimi ehk individuaalne lähenemine

18.1. ABI-ga lapsed või noored on erinevad/ areng on erineval tasemel/saavad hakkama erinevate asjadega (uuringus osalejad 0-18a)

18.2. ABI erinevad tekkepõhjused- trauma, infektsioon, kasvajad, hüpoksia, insult

18.3. Lapse ootused/eesmärgid tema rehabilitatsioonis (vajadusel kasutati TalkingMat-i)

18.4. Rehabilitatsioon vastavalt vajadusele- füsioteraapia, tööteraapia, kõne ja keele teraapia, psühholoog (vajadusel), haridus ja mängimine.

19. Lapsevanem võib olla teadmatuses

19.1. Terapeudid peavad arutama eesmärkide täpse ennustamise keerulisust laste või noorukitega ja nende peredega selleks, et hõlbustada ausat ja avatud eesmärkide, lootuste ja ootustega seotud vestlust. ( nt. vanemate ebareaalsed ootused teadmatusest)