Ülemaailmastumine

1. Rahvusvaheline koostöö

1.1. Valitsusevälised organisatsioonid

1.1.1. Amnesty International

1.1.2. Greenpeace

1.2. Valitsusevahelised organisatsioonid

1.2.1. ÜRO

1.2.2. G7

1.2.3. Euroopa Liit

1.3. Majanduslikel eesmärkidel asutatud organisatsioonid

1.3.1. The Coca-Cola Company

1.3.2. IBM

1.3.3. BMW

1.4. Tegevusvaldkonna järgi asutatud organisatsioonid

1.4.1. Julgeolek: NATO

1.4.2. OECD

1.4.3. IMO

2. Rahvusvaheline konflikt

2.1. Sõjaline konflikt

2.2. Mittesõjaline konflikt

2.3. Olemuspõhine konflikt

2.4. Huvidepõhine konflikt

2.5. Hübriidsõda

2.6. Stabiilse rahu ehitamine

2.6.1. Sõjategevuse lõpetamine

2.6.1.1. Sõjategevus

2.6.1.1.1. Kriisi tekkimine

3. Majanduslik globaliseerumine

3.1. Rahvusvahelise kaubanduse kasv

3.2. Kapitali liikumine

3.3. WTO/ OPEC

3.4. IMF / Maailmapank

3.5. Hargmaiste ettevõtete osatähtsuse kasv

4. Kultuuriline globaliseerumine

4.1. Kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus

4.2. Kultuuride segunemine

4.3. Kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism

4.4. Maailmamuusika levik

4.5. Rahvustoitude (pizza, sushi) ülemaailmne levik

4.6. Võistlusspordi alade üleilmne levik

4.7. Globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid

5. Poliitiline globaliseerumine

5.1. Üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid

5.2. Rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus