1. Meditsiin
1.1. Kliiniline meditsiin
1.1.1. Ravi
1.1.2. Taastus
1.1.3. suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele.
1.2. Terviseteadused
1.2.1. Ennetus
1.2.2. Terviseedendus
1.2.3. uurimisobjektiks rahvastikurühm
2. Terviseedendus
2.1. Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana
2.2. Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
2.3. Tervistavate teenuste arendamine
2.4. Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
2.5. Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
3. Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.
3.1. Rahvatervise alased strateegiad
3.1.1. Esmased ennetustingimused
3.1.1.1. eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)
3.1.2. Teisesed ennetustingimused
3.1.2.1. eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi
3.1.3. Kolmandad ennetustingimused
3.1.3.1. eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)
3.2. Rahvatervise alased tegevused
3.2.1. Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring (teostab suures osas Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut)
3.2.2. Epideemiate ennetamine ja kontrollimine
3.2.3. Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus
3.2.4. Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine
3.2.5. Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks
3.2.6. Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks
3.2.7. Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
3.2.8. Rahvatervisepoliitika arendamine
4. Rahvatervise alased tegevused
5. TERVIS
5.1. Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine (WHO 2012)
5.2. Salutogenees - tervise käsitlus muutuva suurusena, mis halveneb või paraneb erinevate tervisemõjurite toimel
5.3. Tervise determinandid
5.3.1. Sellised tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas (TAI)).
5.3.2. WHO järgi
5.3.2.1. Arstiabi ehk tervishoid
5.3.2.1.1. 10%
5.3.2.2. Elukeskkond
5.3.2.2.1. 20%
5.3.2.3. Eluviis
5.3.2.3.1. 40-50%
5.3.2.4. Pärilikud eeldused ehk geenid
5.3.2.4.1. 20-30%
5.3.3. Kasmel ja Lipandi järgi
5.3.3.1. Poliitilised ja kultuurilised
5.3.3.1.1. poliitilised otsused, demokraatia, kultuur jne
5.3.3.2. Sotsiaalmajanduslikud
5.3.3.2.1. haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne
5.3.3.3. Käitumuslikud
5.3.3.3.1. toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne
5.3.3.4. Keskkondlikud
5.3.3.4.1. füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne
5.3.3.5. Bioloogilised
5.3.3.5.1. vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne
5.3.4. Tarlov'i järgi
5.3.4.1. Geenid ja bioloogia
5.3.4.2. Tervishoid ehk meditsiiniabi
5.3.4.3. Terviskäitumine
5.3.4.4. Sotsiaalsed mõjurid
5.3.5. Barclay ja Fleming'i järgi
5.3.5.1. Personaalsed
5.3.5.1.1. Geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas
5.3.5.2. Majanduslikud
5.3.5.2.1. Sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus
5.3.5.3. Keskkondlikud
5.3.5.3.1. Kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
5.3.5.4. Sotsiaalsed
5.3.5.4.1. Rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted
5.4. Haigus
5.4.1. Olukord, mis põhjustab isikule kannatusi või valu
5.4.2. Patogenees ehk haiguse areng
5.5. Tervise kontseptsioonid
5.5.1. Statistiline
5.5.2. Funktsionaalne
5.5.3. Meditsiiniline
5.5.4. Akadeemiline