1. Tehisintellekt
1.1. Tehisintellektid on hea võimalus ytoetda hariduslike erivajadustega lapsi - näiteks aitab materjali visuaali või heliga lihtsustada
1.1.1. Sots osksute jaoks näiteks see Zeno robot.
1.1.2. Siia alla käib ka see personaliseeritud õppimine natuke, et tehisintellekt aitab filtreerida just õppijale sobivaid teemavaldkondi või ülesandeid vms.
1.2. Tuutorsüsteemid näiteks keeleõppes - Duloingo, lingvist. - õppesisu kohandatakse käitumise ja soorituse järgi.
1.3. Õpetaja või tudengina enim kasutuses erinevad tõlkesüsteemid või muud hääljuhtimisel töötavad süsteemid - ka näiteks videote transkribreerimine käib ju sinna alla.
1.4. Arvan ise, et tehisintellekti juba tegelikult koolides ja lasteaedades kasutatakse päris palju kuid seda endale ei teadvustata. Näiteks ka suhtluses lapsevanematega või oma meeskonnaga - kasvõi kirjade kirjutamine selliselt, et arvuti oakub autocorrecti sõnadele või kasvõi see sama tõlkimine või keele õpe.
1.5. Sellegipooles võiks tulla rohkem kasutusele ka erinevad appid ja robotid just lastele - tegelikult ju olemas erinevaid mängu appe, kus laps saab juhendada või öelda mingeid käsklusi ja tegelane kas kordab neid või teeb midagi juhendi järgi vms. Lihtsalt tundub, et need ei ole niiväga populaarsed - ka ma ise ei ole neid väga kasutanud tegevustes lastega kuigi võiks.
2. Ajaloost tänapäeva - Maailm on muutunud kiires tempos just tänu tehnoloogia arengule.
2.1. See omakorda hariduskontekstis seab kõrgeid ootuseid
2.1.1. Õpetajad peavad olema digipädevad, et minna uuendustega kaasa ja neid ka õppijatele õpetada
2.1.2. kaasas tuleb käia tehnoloogia uuendustega
2.1.3. Õppijatele tuleb õpetada 21.sajandi oskuseid, mida reaalselt ei teagi, kuhu need välja arenema peaksid - st praegu õpetame midagi ühtemoodi aga tulevikus teisiti nt. kunagi õpetati kasutama trükimasinat, siis arvutit ja nüüd programme, mis kirjutavad sinu eest jne.
2.2. Tehnoloogia ja teadus
2.2.1. Omavahel tihedalt seotud, sest tehnoloogia loob uusi töövõimalusi muutes oluliselt eelnevaid.
2.2.2. tehnoloogia - protsess millega muudetakse ümbritsevat maailma ja selleks vajaminevad vahendid.
3. Digipädevused 21.sajandi oskusena olulisel kohal
3.1. 21.sajandil olulised oskused/pädevused, mis tagavad valmisoleku kasutada neid toimetulekuks tänapäeva tehnoloogiarikkas maailmas.
3.1.1. Digipädevuste arendamisel lisaks arendustegevustele oluline ka keskkond ja koolitamine/nõustamine - nende pädevuste arendamiseks on vaja olla teadlik nendest erinevates aspektides.
3.1.1.1. Arendatakse oskuseid nagu: info- ja andmekirjaoskus, suhtlus ja koostöö digikeskkonnas, digisisu loomine, digiturvalisus, probleemilahendus
3.2. Tehnoloogia kiire arenguga seonduvalt on digipädevused olulisel kohal oma elu ja töö lihtsustamiseks kõikide inimeste igapäevas.
3.3. Digipädevus on suutlikkus lahendada oma (õppe)töös digirikastatud keskkonnas ettetulevaid probleeme digitehnoloogia abil.
3.3.1. Õpetajate digipädevused
3.3.1.1. Lasteaia õpetajana: Minu arvates oluline kaasas käia uuendustega haridustehnoloogias. Digivahend peaks olema õpetaja igapäevane abiline õppetegevustes, sest seeläbi saab õpetaja arendada nii enda kui ka õppijate digipädevusi. Olulisel kohal on õpetaja enda huvi erinevatel uuenduslikel teemadel ja soov ja tahe uuendustega kaasa minna. Lasteaia kontekstis lisaks erinevatele robotitele ka arvuti ja tahvlid peaksid olema õpetajale lihtsad ja arusaadavaks tehtud. Loomulikult peab õpetajal olema oskus neid vahendeid eesmärgipäraselt oma töös rakendada sest vastaseljuhul pole nende rakendamisest reaalset kasu.
3.3.1.2. Kooli õpetaja: Väga palju midagi ei erine. Õpetaja enda valmisolek ja tahe vahendeid kasutada ja digipädevusi lastes arendada ning uuendustega kaasas käia peab olema olemas selleks, et muutuseid ellu viia ja neid lastele edasi kanda. Võibolla erinevad kooli kontekstis vahendid - vähem roboteid tavapärastes tunni tegevustes ja pigem erinevad aplikatsioonid ja õppemängud, mida suuremas grupis mängida. Õpetaja peab olema pädevam laste haldamisel - koolilastel on juba enda nutivahendid mida kasutada ja õpetajal peab olema suutlikus jälgida tegevuste käigus ka nendes toimuvat, st jälgida, et nutivahendite kasutamine siiski täidaks õpetaja poolt püstitatud eesmärke. Seda probleemi lasteaias ei ole, sest seal ei ole tavapäraselt lastel nutivahendeid isiklikuks kasutamiseks.