1. KASVATUS ÖKOKRIISI AJASTUL
1.1. Jätkusuutlik ehk säästev areng
1.1.1. Keskkonnakaitse
1.1.1.1. Säilitada looduskeskkonna mitmekesisus
1.1.1.2. Vähendada tootmise ja tarbimise mõjusid keskkonnale
1.1.2. Majanduslik areng
1.1.2.1. Järjepidev ja kestlik majandustegevus
1.1.2.2. Võimalus teenida elatist
1.1.3. Sotsiaalne võrdsus
1.1.3.1. Hea tervis
1.1.3.2. Sotsiaalne turvalisus
1.2. Jätkusuutliku arendamise põhimõtted
1.2.1. Majanduse ja keskkonna ühendamine
1.2.1.1. Majanduslikud otsused seostatud otsese mõjuga keskkonnale
1.2.1.2. Majanduslikud otsused seostatud kaudse mõjuga keskkonnale
1.2.2. Põlvkondadevaheline kohustus
1.2.2.1. Majandus-ja keskkonnapoliitilised otsused peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte
1.2.3. Sotsiaalne õiglus
1.2.3.1. Kõikidel inimestel õigus puhtale keskkonnale
1.2.4. Keskkonna kaitsmine
1.2.4.1. Loodusressursside säilitamine
1.2.4.2. Keskkonna kaitsmine
1.2.5. Elukvaliteet
1.2.5.1. Inimese elukvaliteet ei saa olla määratud kitsalt majanduslike näitajatega
1.2.6. Osalemine
1.2.6.1. Institutsioonid peavad olema restruktureeritud nii, et kõige erinevamad seisukohad oleksid kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel
1.3. Jätkusuutlikuse neli eesmärki
1.3.1. Heaolu kasv
1.3.2. Sidus ühiskond
1.3.3. Ökoloogiline tasakaal
1.3.3.1. Organisme ja nende elukeskkonna vahelisi suhteid puudutav
1.3.3.2. Keskkonna säilimist toetav, keskkonnahoidlik
1.3.3.3. Ökoloogiline kasvatus
1.3.3.3.1. Väärtushinnangute ja hoiakute kujundamine keskkonnateadvuses
1.3.3.4. Ökoloogiline jalajälg
1.3.3.4.1. Planeedi seisundi hindamine
1.3.3.4.2. Inimtegevuse mõju planeedile
1.3.4. Eesti kultuuriruumi elujõulisus
2. KOOSTÖISE ÕPPIMISE TOETAMINE
2.1. Positiivne vastastikune sõltuvus
2.1.1. Õppija tajub oma seotust ning mõistab, et eesmärkide saavutamiseks on oluline teha koostööd.
2.1.2. Eesmärgid saavutatakse koos - saavutab üks, saavutab ka teine.
2.2. Oluline jõude ühiselt konstrueeritud tähenduseni
2.3. Individuaalne vastutus
2.3.1. Iga grupiliige panustab koostöö toimimiseks.
2.3.2. Sooritusi hinnatakse eraldi, kuid eesmärk teada saada iga õppija individuaalsest toetuse vajadusest ja võimalustest.
2.3.3. Oluline kõikide õppijate edasijõudmine.
2.4. Näost-näkku suhtlus
2.5. sotsiaalsed oskused ja grupitöö
2.6. Sotsiaalsete suhete toimimise analüüs (edasimineku ja suhete refleksioon)
2.6.1. Analüüsida, kui efektiivsed oldi oma tegevustes ja eesmärkide saavutamises.
2.6.2. Reflekteerimine soodustab edasisit koostööd õppimisel.
3. KOOSTÖINE ÕPPIMINE
3.1. Tegutsemine ühise eermärgi nimel
3.1.1. Oluline osaleja ja teiste grupiliikmete õppimise maksimeerimine.
3.2. Õppimine üksteiselt on sama oluline kui õppimine õpetajalt
3.3. Konsensuse taotlemine
4. ÕPPIMISE VIISID
4.1. Omandamine
4.1.1. Teadmiste ülekandmine eksperdilt algajale.
4.2. Osalemine
4.2.1. Aruteludes selgub ühine arusaam.
4.3. Avastamine
4.3.1. Õppimine läbi uurimise, katsetamise ja vigade.
4.4. Tajumine
4.4.1. Õppimine läbi praktiliste väljakutsete.
4.5. Harjutamine
4.5.1. Õppimine läbi kordamise.
5. ÕPIKÄSITLUSE MUDELI KOMPONENDID
5.1. Protsessid
5.1.1. Toetavad
5.1.2. Nt õpetamine ja juhtimine
5.2. Keskkond
5.2.1. Regulatsioon (sh õppekava ja õppevahendid)
5.2.2. Füüsiline
5.2.3. Vaimne
5.2.4. Sotsiaalne
5.2.5. Ressursid
5.2.5.1. Aeg
5.2.5.2. Raha
5.2.5.3. Vahendid
5.3. Organisatsioonikultuurid
5.3.1. Tavad
5.3.2. Hoiakud
5.3.3. Rutiinid
5.3.4. Rituaalid
5.4. Õppimine
5.4.1. Ainekeskne
5.4.2. Õppijakeskne
5.4.3. Relevantne
5.4.4. Enesejuhitud
5.4.5. Koostöine
5.4.6. Personaliseeritud (õppija eripärade väärtustamine ja sellest lõhtuv toetamine)
5.5. Õppijad
5.5.1. Omavahelised suhted
5.5.2. Suhted õpetajate, lapsevanematega ja õppesisuga (õppimine jm protsessid)
5.6. Õpetajad
5.6.1. Omavahelised suhted
5.6.2. Suhted õpilastega
5.6.3. Suhted lapsevanematega
5.6.4. Suhted õppsesisuga (õpetamine, õppimine jm protsessid)
5.7. Lapsevanemad
5.7.1. Suhted lastega
5.7.2. Suhted õpetajatega
5.7.3. Suhted õppesisuga
6. ÕPIKESKOND
6.1. Füüsiline õpikeskkond
6.1.1. Kaasaegne õpikeskus
6.1.2. Projekti- ja pisirühma töö ruumid
6.1.3. Paindlik ja kergesti kohandatav õpperuum
6.1.3.1. Rühmaruum, kus saab vastavalt vajadusele liigutada laudu ja toole
6.1.3.1.1. Rühmaruumid, mida saab lükandseintega teha vajadusel suuremaks, eraldada väiksemaks
6.1.4. Esteetiliselt eakohased ruumid
6.2. Emotsionaalne õpikeskkond
6.2.1. Kaitstus, vabadus hirmudest, hubasus
6.2.2. Õpi- ja loomingukesksus
6.2.3. Meisterlikkuse ja tulemuslikkuse taotlemise positiivne tunnustamine vs tunnustus standardi alusel
6.2.4. Tunnetus- esteetilise naudingu taotlemine ja toetamine
6.3. Vaimne/intellektuaalne õpikeskkond
6.3.1. Koostöö- ja õppiv organisatsioon, kus õpilased on selle organisatsiooni obligatoorne osa ja arengu indikaator
6.3.2. Teadusloome soodustamine
6.3.3. Üksikjuhtude, lokaalsete ja globaalsete aspektide ja erinevate mudelite, paradigmade pidev käsitlemine
6.3.4. Uurimistöö - õppeprotsessi loomulik osa
6.4. Avatud õpikeskkond
6.4.1. Ühiskonnaelu, tehis-, loodus- ka kultuurimaastik
6.4.2. Toetab õppimist
6.4.2.1. Kasutatakse ära paiga eripärad ja unikaalsus
6.4.2.2. Õppekeskkond teeb õpetajaga koostööd ja on paindlik tema tagasiside ja konkteetsete vajaduste suhtes
6.4.2.3. Seotud eelteadmistega
6.4.2.4. Õppijad saavad teha valikuid, neile on tagatud vaba uurimise ja vaatlemise võimalus
6.4.2.5. Õppijatele antakse sisulisi ja tähenduslikke ülesandeid
6.4.3. Õppekäik
6.4.3.1. Õppekäik on semi-struktureeritud
6.4.3.2. Õppijatel on võimalik omavahel suhelda ja muljeid jagada
6.4.3.3. Õppija huvidega arvestatakse
6.4.3.4. Õpetaja on eelnevalt õppekeskkonda külastanud ja sellega tutvunud
6.4.3.5. Õpetaja eelnev selgitustöö (külastuse kulg, õppekeskkond, eesmärgid)
6.4.3.6. Õpetaja usub, et õppekäikudel käimine on kasulik ja oluline
6.4.4. Õuesõpe
6.4.4.1. Õppimine ehedas looduskeskkonnas kõigi meeltega