Unlock the full potential of your projects.
Try MeisterTask for free.
Non hai un account?
Iscriviti gratis
Naviga
Mappe in primo piano
Categorie
Gestione del progetto
Affari e obiettivi
Risorse umane
Brainstorming e analisi
Marketing e contenuti
Istruzione e note
Intrattenimento
Vita
ICT
Design
Sintesi
Altro
Lingue
English
Deutsch
Français
Español
Português
Nederlands
Dansk
Русский
日本語
Italiano
简体中文
한국어
Altro
Mostra mappa intera
Copia ed edita mappa
Copia
|| maailmasõja algus (1939-1941)
Altro
Margo Rätto
Seguire
Iniziamo.
È gratuito!
Iscriviti con Google
o
registrati
con il tuo indirizzo email
Mappe mentali simili
Schema mappa mentale
|| maailmasõja algus (1939-1941)
da
Margo Rätto
1. Hitleri suhtumine Lääne pärast Müncheni kokkulepet
1.1. Hitler väitis, et leplikus naaseb läände
1.2. Hitler tegi endale ülevaate Poola armeest
1.3. Hitler lootis Briti kindlarstaabile
1.4. Et Adolf Hitler oma kohta ei kaotaks, tuli ta lagedale, et Prantsusmaa ja Inglismaa algatasid sõja
2. NSV agressioon Põhja-ja ida eur
2.1. Loodi vastastikune abistamise leping
2.2. Eestisse toodi 25 000 punaarmee sõdalast
2.3. Kuna Eesti oli piisavalt iseseisev riik, siis pööras venemaa enda tähelepanu Soomele
2.4. NSV ei suutnud küll Soomet vallutada, aga sai endale Karjala maakitsuse ja Viiburi linna.
3. PÕHJUSED
3.1. Poliitilised
3.2. Majanduslikud
3.3. Ideloogilises
4. Britid ei alistu
4.1. Suurbritannia jäi mõneks ajaks Saksamaa ja Itaalia vastu sõdima
4.2. Briti valitsus keeluds alistumast Hitlerile ja Mussolinile
4.3. Hitler proovis meredessanti, aga kukkus läbi
4.4. Saksamaa ründas inglismaa linnasi lennukvägedega, aga ikka pidasid Britid vastu
4.5. Itlaaia ja Saksamaa proovisid vallutada biriti, aga britlased sudisid Hitlerit loobuma enda plaanidest
5. Sõjategevused
5.1. Suveks oli Itaalia ja Saksamaa käes 12 riiki.
5.2. Korral oli range okupatsioon.
6. Saksamaa ja NSV ründavad
6.1. Sissentung poolasse saksamaa poo(1.sep1939)
6.2. Saksamaa lootus, et lääneriigid jäävad kôrval vaatajaks.
6.3. 3.sep kuulutasid Prantsusmaa ja suur Britanna Saksamaale sõja
7. Riide sõjaline võimekus
7.1. Kõige enam relvajõudu oli NSVL
7.2. Kõige enam tanke oli NSVL
7.3. Kõige enam oli sõjalennukeid NSVL
8. Saksamaa vallutused Lääne-Eu
8.1. Aktiivne sõjategevus aastal 1940.
8.2. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, belgia ja Holland
8.3. Prantsusmaa pidid alistuma ja sõlmiti rahuleping 22.juuni 1940 Compiegne metsas
8.4. Kaks kolmandikku Prantsusmaast oli Saksamaa valdsestes.
8.5. Prantsusmaa vaba liikme inimesed kutsusid inimesi ülesse Hitlerliku Saksamaa üle
9. Itaalia ja Saksamaa Hõivavad Lõuna-Euroopa
9.1. 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat
9.2. Kreeklased ründasid Hästi vastu ja Itaalia jäi hätta
9.3. Mussolini Kutus appi Hitleri abiväe ja seejärel Hitler ründas Kreekat ja Jugoslaaviat.
Comincia. È gratis!
Connetti con Google
o
Registrati