KALANDUS

1. majandusharu, mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide püüdmise või kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest, saagi töötlemise ning valmistoodangu turustamisega

1.1. molluskid, vähid, veetaimed

2. Vesiviljelus

2.1. veeorganismide kasvatamine looduslikes või tehislikes veekogudes

2.2. ekstensiivne

2.2.1. põhineb fotosünteesil, st. kasvatatavad organismid saavad oma energia ainult selles veekogust kasvavavatest veetaimedest ja fütoplanktonist ehk taimhõljumist

2.2.2. kõige vanem vesiviljeluse vorm: veeloomad suletakse kaldalaguunidesse, tiikidesse või väikestesse madalatesse järvedesse nii, et neid ei saaks hõlpsasti välja püüda, veekogusid puhastatakse regulaarselt ning väetatatakse, et soodustada veetaimestiku arengut, inimene ei sekku ning tootmist suurendatakse ainult uusi veekogusi kasutusele võttes

2.2.3. praegu kasvatatakse sellistes tingimustes ainult molluskeid

2.3. intensiivne

2.3.1. kasvatatavaid organisme süüakse,

2.3.2. kasvatavate veeorganismide tihedus väga suur ning kasvukeskkond on täielikult inimese kontrolli all

2.3.3. kalu sorteeritakse ning paigutatakse ühe tootmistsükli jooksul ümber, neid vaktsineeritakse, haigestunud isendeid ravitakse antibiootikumidega

2.3.4. alus pandi 1960. aastatel Jaapanis

2.3.5. ujuv puur- suur taskukujuline võrk, mis on ankurdatud merepõhja ja milles saab kalu kinni hoida, tõi kalakasvatajatele kaasa enneolematu müügiedu

2.4. kujunes tähtsaks majandusharuks merevees

3. aastatel 1950-2012 suurenes kalapüük maailmas peaaegu 9 korda, kalakasvandustes suurenes 133 korda

3.1. suure kalapüügimahuga riigid on- Peruu, Tšiili ja Norra

3.1.1. toodavad püütud saagist ka kalajahu ja -õli, mida kasutatakse loomakasvatuses

4. koos kalapüügiga kasvas ka maakera rahvaarv

5. keskmisel suurenes kalapüügi maht 3,2% ja rahvaarv 1,7% aastas

6. 1990. aastate keskpaigast on kalapüügi maht püsinud stabiilne

7. keskmiselt tarbis maailmas inimene kala toiduks 1960. aastal 9,9kg 2012. aasatal 19,2 kg

8. Eestis on suhteliselt põhjapoolse mereäärse asendi tõttu kalandus olnud alati tähtis elatusallikas ja majandusharu

9. Eesti vetes elab 78 liiki kalu

9.1. nendest 43 liiki on mageveelised ülejäänud siirdekalad või poolsiirdekalad

10. 2012. aastal töötas koos kalatööstuse ja -kaubandusega kalanduses umbes 800mln inimest, 12% maailma rahvastikust

11. kõige kalarikkamad piirkonnad on suurte jõgede suudmed ning paras- ja lähispolaarse kliima ja külmade hoovustega alad

12. kalavaesemad on polaarookean, mida katab jää, mis on taimestikule ja kaladele ebasoodne troopiline ookean rannikualadest ja jõesuudmest eemal

13. soodsad kasvutingimused on ainult ekvaatori vahetus läheduses, sest seal on suhteliselt palju valgust ja sajab palju, mistõttu suubub merre rohkesti toitainerikkaid jõgesid

14. kõige suuremad kalavarud on Vaikses ookeanis, kust saadakse üle poole maimamere kalasaagist, sh ookeani loodeosast üle veerandi

15. kõige vähem püüavad maailmajagudest Aafrika riigid kala

16. suurem osa kalasaagist tarbitakse riikide siseturul

17. tähtis koht on kalal Islandi ja Norra ekspordis, ka palju kala püüdvad Aasia riigid ekspordivad seda

18. kala impordivad peamiselt arenenumad riigid- Jaapan, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Suurbritannia, Lõuna-Korea, Hong-Kong