1. Orienteerumisreaktsioon (füsioloogiliste reaktsioonide esile kutsumine ärritaja tõttu)
2. Õppimine tingimise teel (õppimine klassikalise ja operantse tingimise kaudu)
2.1. Tingitud refleksid avastas Ivan Pavlov
2.1.1. Tema käsitletud refleks hakati nimetama klassikalisteks tingitud refleksideks
2.1.1.1. Koera näide: 1. Koerale näidati toitu (toimus süljeeritus). 2. Toimus kella helin (süljeeritust ei teki). 3. Kella helin+toit (toimus süljeeritus). 4. Kella helin (süljeeritus toimus). Koer teadis, et kella helin teatab, et söögiaeg on kohe käes.
2.2. Operantne tingimine - ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid vajadus reageerida mingil kindlal viisil
2.2.1. Tagajärg võib olla kinnitus või karistus
2.3. Operantse tingimise uurija Edward L. Thorndike. Tema uurimismeetodiks oli loomkatsed.
2.3.1. Thorndike eksperimendiks oli õppimine katse ja eksituse teel.
2.3.1.1. Harjutamisseadus - harjutamine teeb meistriks põhimõte
2.3.1.2. Efektiseadus - kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem
2.4. Burrhus F. Skinner - operatnse tingimise uurija
2.4.1. õppimise rakendusvõimalused
2.4.1.1. Skinneri teooria kohaselt, õpitu kinnistub kõige paremini, kui õiget vastust premeeritakse juhuslike ajavahemike tagant.
2.4.2. Klassikalise tingimise juhul on õppimine passiivne. Operantse tingimise juhul on see, aga aktiivne.
3. Sotsiaalne õppimine - õppimine sotsiaalsete eeskujude jäljendamise kaudu
3.1. Suur osa sotsiaalsest käitumisest omandatakse teiste inimeste käitumise jäljendamise teel
3.2. Albert Bandura sotsiaalse õppimise neli etappi
3.2.1. 1. Märkamine. Märgatakse niisuguseid käitumisviise, millest ollakse ise huvitatud
3.2.2. 2. Meeldejätmine. Märkamisega sarnaselt toimub ka meeldejätmine: see on kergem nende käitumisviiside puhul, mis inimest köidavad.
3.2.3. 3. Taastamine. Praktiseerimine, millega loodetakse saada tagasisidet.
3.2.4. 4. Motivatsioon. Enne teo tegemist mõeldakse enesekinnistusele, tasule ja tulemuslikkusele.