Create your own awesome maps

Even on the go

with our free apps for iPhone, iPad and Android

Get Started

Already have an account?
Log In

KREEKA by Mind Map: KREEKA
0.0 stars - 0 reviews range from 0 to 5

KREEKA

ASUKOHT

Balkani poolsaar

Põhja-Kreeka

Kesk-Kreeka

Lõuna-Kreeka e. Peloponnesose poolsaar

Vahemeri

Egeuse meri

Aadria meri

Väike-Aasia

Trooja

Mileetos

Kreeta saar

VALITSEMINE

linnriigid

linn ja seda ümbritsev maaala

Ateena, Perikles

Sparta

aristokraatia

Ateena linn Ateena oli suur ja rahvarohke linn. Seal elas kümneid tuhandeid kodanike käsitöölisi ja orje. Kõige rahvarohkem koht oli turuplats ehk agoraa. Seal peeti ka rahvakoosolekuid. Agoraa asus akropoli jalamil ja teda ümbritsesid uhked sammaskäigud, kuhu võis palava ilmaga päikese eest varju minna. Teine turuplats asus Pireuses, seal elasid peamiselt kalurid laevaehitajad ja meremehed. Ateenat kaunistasid mitmete jumalannade ja jumalate pühamud kõige tuntuim neist linna keskel olev akropol koos Partheoni templiga. Ateena elumajad olid aga tagasihoidlikud ja ühe korruselised. Tänavalt viis kõigepealt väikesesse hoovi ja sealt edasi eluruumidesse. Aknaid tavaliselt majadel tänavapool ei olnud, seega vaatasid möödujatele vastu ainult hallid savist seinad. Tänavad olid kitsad ja käänulised. Kanalisatsioon linnas puudus ja seetõttu polnud ka tänavad kõige puhtamad.

aristokraadid

spartiaadid

demokraatia

Käsitöölised Ateenas Enamus ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas. Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja tal olid abilisteks paar orja või palgatöölist. Tavaliselt olid käsitöölised üsna vaesed ja nad pidid päevast päeva tööd rügama. Talupojad Ateenas Ateena talupojad elasid tavaliselt linnast väljas ja tegelesid põlluharimise või karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt. Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju, millest hiljem tehti kas õli või veini. Ateena veinid said tuntuks kogu Kreekas ja kaugemalgi. Orjad Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad. Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid. Kreeklaste arvates oli orapidamine täiesti loomulik. Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Rõivad ja soengud Kreeklased kandsid tavaliselt kahte või kolme riietus eset. Kreeklaste rõivastus oli tegelikult kandiline riidetükk mis heideti lihtsalt ümber keha. Alusrõivastus kandis nime kitoon. Kreeka mehed ja naised kandsid pikki juukseid, mis olid kammitud keerulisteks soenguteks. Mehed kandsid ka habet.

demos

türannia

türann

KULTUUR

Kreeta-Mükeene kultuur

Kreeta, Knossose loss, korratu põhiplaan, Minotaurus, hiidlaine, looduslik kaitse vaenlaste eest

Mükeene, Lõvivärav, kükloobid

kiri

Kreeta-Mükeene perioodi kiri

alfabeet

legendid

jumalad, maailma loomise legend

kangelased, Ilias, Trooja hobune, Odüsseia, Odüsseuse eksirännakud, Herakles

ehitised

akropol, templid

majad

kunst

vaasimaal, mustafiguuriline, punasefiguuriline

skulptuur, Pheidiase "Zeus"

maalikunst

kirjandus ja teater

Juba muistsetel aegadel esitasid kreeklased veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algselt toimusid need etendused looduses, hiljem aga teatrites. Sõna teater tuleb kreekakeelsest sõnast theatron mis tähendab vaatemängukohta. Ateenas asus teater akropoli jalamil. Teatris mängis ainult kaks või kolm näitlejat ja koor. Näitlesid ainult mehed, kes täitsid ka naiste osi kandes vastavaid maske.

veinijumal Dionysos

tragöödia

komöödia

Theatron, orkestra, skeene

2-3 meesnäitlejat

maskid

lüüra ja lüürika

Aischylos ja Sophokles

teadus

filosoofia, Thales, Sokrates, inimene peab otsustama, mis on õige ja mis vale, "Tunne iseennast", Platon, riiki peavad juhtima need, kes mõistavad headuse ideed, seega riiki peaksid juhtima filosoofid, "Riik", akadeemia, Aristoteles, loogika reeglid, loodusteadlane

matemaatika, Eukleides

ajalookirjutamine

olümpiamängud

 Kreeklastel oli kombeks korraldada jumalate auks igasuguseid võistlusi. Võisteldi nii tantsudes ja koorilaulus, kuid tähtsamaks peeti võistlusi Zeusi pühapaigas Olümpias. Olümpia asus Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi.

VALLUTUSED

kolooniad

Sürakuusa

Pantikapaion

Kreeka-Pärsia sõjad

Maratoni lahing

Termopüülide lahing

Salamise ja Plataia lahingud

Peloponnesose sõda

Makedoonia tugevnemine, Philippos II, makedoonia faalanks, Demosthenes ja filipikad

Chaironeia lahing 338eKr

Aleksander Suur

vallutused ja sõjakäigud

maailmariigi valitseja

HELLENISMI PERIOOD

Aleksandria

Museion

Archimedes

Ptolemaios

7 maailmaimet