KRISTOFER KOLUMBUS 1451–1506
by Agnes Pulk
1. III retk
1.1. Kolmanda reisi ajal 1498. aasta augustis jõudis Kolumbus Orinoco jõe suudmesse (Lõuna-Ameerika põhjaosas). Kuid ka seda uut maad pidas Kolumbus saareks.
1.2. Merele suundus ta 30. mail 1498, asudes seekord teele kuue laevaga. Seekord sattusid ta laevad tuulevaikusse ja nende veetagavarad kulusid ära, mistõttu retk jäi lühikeseks. Ameerikani jõudes saatis Kolumbus kolm laeva kohe kolonistidele varustust viima, uurides randa üksnes kolme laevaga. Trinidadile jõudsid nad 31. juulil. [31]
1.3. Atlandi ookeani ületades avastas Kolumbus magnetilise deklinatsiooni, mis võimaldas tal hiljem varasematele märkmetele tuginedes oma asukohta täpsemalt tuvastada.[32] Ameerikas uuris Kolumbus Paria lahte ja avastas Orinoco suudme. Ka märkas ta Grenadat ja Tobagot. Orinoco suuet mõistis ta õigesti kui märki uuest maailmajaost, sest selline jõgi ei saanud asuda ühelgi saarel, ent ometi ei vastanud paik ühegi teise tuntud suure jõe suudme kirjeldusele. 5. augustil astub Kolumbus esmakordselt Ameerika pinnale.[33] Edasi suundus Kolumbus Santo Domingosse, mis oli kujunenud uueks peamiseks kolooniaks. Seal tekkis tema ja asunike vahel konflikt, mille Kolumbus maha surus.[34] Mässulised olid saatnud oma esindaja Hispaania valitsejate juurde, ka Kolumbus ise nõudis krooni esindajat, et see aitaks vaherahu sõlmida.[35] Nii saadeti Hispaniolale laialdaste volitustega Francisco de Bobadilla. See eemaldas Kolumbuse ametist ja saatis ta vangina Hispaaniasse, koostades enne laimava aruande. Aastal 1500 sai temast uus Hispaniola asevalitseja
2. II retk
2.1. 24. septembril 1493 algas Kolumbuse teine retk. Seekord oli talle usaldatud 17 laeva juhtimine, millel oli 1700 inimest ja varustust uue koloonia rajamiseks.[22] Osa kolonisaatoritest olid hambajäänuste järgi otsustades tõenäoliselt ka vabad mustanahalised.
2.2. 3. novembril märkasid nad Dominicat, maabusid hiljem Marie-Galantel ja saabus Guadeloupele. Edasine täpne teekond pole teada, kuid saared, millele Kolumbus nime andis, olid Montserrat, Antigua, Redonda, Nevis, Saint Kitts, Sint Eustatius, Saba, Saint Martin, Saint Croix. Neitsisaared, Virgin Gorda, Peter Island. Tortola nimetas ta Santa Anaks. 14. novembril toimus Kolumbuse vägede ja kohalike kariibide vahel lahing, mille käigus Kolumbus päästis paar kohalikku poissi. Kolumbus mõistis olukorda nii, et kariibid on kannibalid. [24] Pole aga tõendeid, et kariibid tegelikult kannibalid oleks olnud ja on kindel, et hispaanlased veel kohalikke keeli ei tundnud.[25]
2.3. 22. novembril jõudis Kolumbus taas Hispaniolale, kus avastas, et esimesel reisil rajatud asundus on hävitatud ja hispaanlased maha tapetud. Kohalike tainode väidetel hukkusid need sõjas, mida kaks naabersuguharu Guacanagari suguharu vastu alustasid. Kolumbuse teekaaslased nõudsid kättemaksu, kuid Kolumbus otsustas nõustuda tainode versiooniga ja suundus edasi asundust uude kohta rajama.[26] Uue asunduse La Isabela rajas ta ligi sada kilomeetrit ida poole.[27]
2.4. 24. veebruaril 1494 suundusid 12 laeva Antonio de Torrese juhtimisel tagasi Hispaaniasse, et need juhataks kolooniasse uute varude toimetamist.[28] Kolumbus ise suundus aprillis edasisele retkele, jättes asunduse oma venna Diego hoolde. Uuel retkel uuris ta Kuuba lõunarannikut, proviandi lõppedes suundus aga lõunasse Jamaicale, sealt aga La Isabela kaudu tagasi Hispaaniasse.[29]
3. IV retk
3.1. Neljanda avastusretke eesmärgiks oli ametlikult avastada tee India ookeani viivasse Malaka väina. Retk algas 11. mail 1502.
3.2. Kolumbuse käsutusse oli antud neli laeva, lipulaev Santa María ja Gallega, Vizcaína ning "Santiago de Palos". Esimeseks reisisihiks sai Marokos asuv Arzila, kus tema eesmärgiks oli aidata seal sisse piiratud Portugali sõdureid. Edasi ületas ta 21 päevaga ookeani, maabudes 15. juunil Martinique saarel. Ookeani ületas ta 21 päevaga, mis jäi aastateks kiirusrekordiks.
3.3. 29. juunil jõudis Kolumbus Santo Domingosse, et leida varju läheneva orkaani eest. Francisco de Bobadilla ei lubanud aga Kolumbusel maabuda, ühtlasi asus ta vaatamata Kolumbuse hoiatusele 30 laevast koosneva laevastikuga Hispaania poole teele. Laevastiku uputas orkaan peaaegu täielikult. 30 laevast jõudis Hispaaniasse vaid üks, see, mis kandis endaga Kolumbusele eraldatud osa Uue Maailma tuludest.
3.4. Edasi peatus Kolumbus lühidalt Jamaical ja suundus edasi läände, maabudes viimaks Gauanaja saarel tänapäeva Hondurases. 14. augustil maabus ta Puerto Castilla kohal Hondurase rannikul, otsustades purjetada sealt itta. Edasi uuris ta kahe kuu vältel Hondurase, Nicaragua, Costa Rica ja Panama rannikuid. Panamas kuulis ta ngäbedelt kullast ja teest Vaikse ookeanini, kuid tal tekkis konflikt nende pealiku Quibíaniga. Jaanuaris 1503 rajas Kolumbus Beléni jõe suudmesse garnisoni, mille oli hiljem sunnitud kohalike rünnaku tõttu hülgama. Ühtlasi kaotasid nad jõkke jäänud Gallega.
3.5. Hiljem uppus laevaoherditest rikutud Vizcaína.[45] Kolumbus purjetas kahe laevaga edasi põhja poole, märgates teel 10. mail Kaimanisaari.[46] Hiljem said tema laevad Kuuba lähistel tormis kannatada ja Kolumbus oli sunnitud need Jamaical Saint Anni lahes randa ajama. Kolumbus ja tema meeskonnad jäid sinna ligi aastaks, sellal kui Diego Méndez sõitis kanuuga Hispaniolale abi otsima. Bobadillat teme administratiivse saamatuse pärast asendama saabunud Nicolás de Ovando keeldus aga merehädalisi päästmast ja nii päästis kapten Diego de Salcedo Kolumbuse omaalgatuslikult. 7. novembril 1504 jõudis Kolumbus tagasi Hispaaniasse.
4. I retk: 03.08.1492.a. alustas sõitu Hispaaniast läände ning jõudis 12.10.1492.a. Lääne-India saarestikku
4.1. Esimese avastatud saare nimi oli kohalikus keeles Guanahani, Kolumbus nimetab selle San Salvadoriks. Saarelt on leitud ka klaashelmeid ja XV sajandi keskpaigas münditud hispaania münte.
4.2. 28. oktoobril jõudis Kolumbus Kuubale. 5. detsembril jõudis Kolumbus Hispaniolale. Seal sõitis Santa Maria karile ja Kolumbus oli sunnitud osa meeskonnast maha jätma. Nende saatuse pärast ta muret ei tundnud, kuna kohalik pealik Guacanagari ei olnud vaenulik.
4.3. Ekspeditsioon kohtus 6. jaanuaril taas Pintaga. 13. jaanuaril toimus neil kokkupõrge vaenuliku ciguayode suguharuga; kokkupõrge lõppes hispaanlaste taandumisega kaks päeva hiljem. Ühtlasi võtsid nad 10-25 vangivõetud vastast Hispaaniasse kaasa, neist seitse elasid mereretke ka üle.
5. Elulugu
5.1. SÜNDIS 1451 Genovas, Itaalias
5.2. Kaubalaeva madrus
5.3. Maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse..
5.4. Tegi kokku 4 reisi Ameerikasse ja oli veendunud, et see on India
5.5. Uskus, et maa on ümmargune ja soovis jõuda Indiasse.
5.6. Suri 20. mai 1506, maeti alguses
5.7. Avas tee eurooplastele Ameerika koloniseerimiseks.
5.8. Üks naine ja üks armuke, kummagagi poeg
6. Ameerika avastamine, I retk
6.1. Sai nõusse Hispaania kuninga, kes rahastas tema avastusretke. 3. augustil 1492. aastal lahkus Hispaania rannikult kolme laevaga. Maa hakkas paistma 12. oktoobri varahommikul 1492. Selleks ajaks olid laeval lõppenud kõik vee ja toiduvarud ning meeskonnad olid valmis mässu alustama.
6.2. I reisil Ameerikasse avastas Kolumbus palju saari Antilli ja Bahama saarestikus. Ta nimetas need kõik koos Lääne-Indiaks
7. Laevad
7.1. 3. augustil , 1492 aastal , sõitsid Palo`st (sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Laevade kiirus sõltus tuule kiirusest. Kolmest laevast oli Santa Maria kõige aeglasem ja Pinta kõige kiirem.
7.2. SANTA MARIA
7.2.1. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3 meetrit sügav. Laeval oli kolm masti, millest igaüks kandis ühte suurt purje. Santa Maria oli aeglane laev, mis oli mõeldud kauba vedamiseks . Lipulaev kaalus umbes 100 tonni.
7.3. NIŃA
7.3.1. Kolmas laev oli Niña , selle laeva kapten oli Vicente Añes Pinzon , Martini vend. Niña oli ka karavell, mis kaalus umbes 50-60 tonni. Niñal oli neli masti. Laeva pikkus oli 15 meetrit ja sügavus 2 meetrit.
7.4. PINTA
7.4.1. Teine laev oli Pinta , selle kapten oli Martin Alonson Pinzón . Pinta oli karavell , väiksem , kergem ja kiirem laev kui Santa Maria. Ta kaalus umbes 70 tonni. Pinta pikkus oli umbes 17 meetrit ja sügavus oli 2 meetrit. Tal oli ka kolm masti.