Andmekogumise meetodid

Get Started. It's Free
or sign up with your email address
Rocket clouds
Andmekogumise meetodid by Mind Map: Andmekogumise meetodid

1. Küsitlus

1.1. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intarvjuusid.

1.2. Seda kasutatakse, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist.

1.3. Samuti, et saada teada vastajate arvamusi, hoiakuid ja kirjeldusi.

1.3.1. 1) Avatud küsimused – vastaja saab vastata oma sõnadega nt.täielikult avatud küsimused, lausete lõpetamine jne.

1.3.2. 2) Suletud küsimused – vastused on ette antud ja vastaja peab valima neist kõige sobilikuma.

1.4. Näide: Mitu tassi kohvi te tööpäeva jooksul joote? Küsitlus on koostatud, et teada saada, kui palju tarbivad tööl käivad inimesed päeva jookul kohvi.

2. Intervjuu

2.1. Vormiline liigitus : 1) Struktureerimata ehk avatud intervjuu: ettevalmistamata/väheste ettevalmistatud küsimustega intervjuu.

2.1.1. Näiteks rahvakulktuuri uurimime

2.2. 2) Struktuureeritud intervjuu: varem ettevalmistatud küsimuste jada. Suure hulga vastajaskonna puhul.Abivahendiks ankeet.

2.2.1. Näiteks rahulolu valimistega

2.3. 3) Teemaintervjuu: Ankeet- ja avatud intervjuu vahevorm. Teada on alateemad, ent mitte küsimused.

2.3.1. Näiteks pensioniealiste toimetulek

3. Vaatlus

3.1. Süstemaatiline/liigendatud vaatlus

3.1.1. Vaataja on kõrvalseisja.Viiakse läbi rangelt piiratud tingimustes

3.1.1.1. Näiteks laborikatsed

3.1.2. Viiakse läbi loomulikus keskkonnas

3.1.2.1. Näiteks klassiruumis toimuvad katsed

3.2. Osalusvaatlus

3.2.1. Täielik osalus: Vaatleja üritab saada täielikuks rühma liikmeks.

3.2.1.1. Näiteks koolikiusamiste uurimuseks

3.2.2. Osalus vaatleja: Vaatleja kogub vaid andmeid. Ei mängi rühmas mingit rolli. Eesmärk võib olla varjatud

3.2.2.1. Näiteks lasteaialaste päevaste tegemiste uurimuseks

3.2.3. Vaba vaatleja: tulemuste fikseerimne.

4. Dokumendianalüüs

4.1. Süsteemne protseduur, dokumentide hindamiseks ja vaatlemiseks.

4.2. Analüütiline protseduur, dokumendi leidude valimine ja mõtestamine.

4.3. Dokument kui uurimisobjekt .

4.4. Näiteks ajaloouurimine, statstika, reklaamtekstid.

5. Eksperiment

5.1. ...ehk katse. Seda kasutatakse teadusliku oletuse kontrollimiseks.

5.2. Katse läbiviimseks luuakse kindlad tingimused, mis peavad katses ja võrdluskatses samad olema. Erineda võib ainult üks tegur mida uuritakse.

5.3. Tõeste tulemuste jaoks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ja katseid tuleb korrata.

5.4. Näiteks saab eksperimenti läbi viia potensiaalsete autoostjate puhul, stimuleerides kõiki võimalusi. Ning pärast seda saab välja selgitada osalenute infoeelistused.

6. Sisuanalüüs

6.1. Tekstis peituvate sõnumite ja hoiakute esiletoomine.

6.2. See selgitab kuidas kommunikatsiooni vahendeid - ajalehti, ajakirjaartikleid, raamatuid, kõnesid, kirju jms saab analüüsida mõistmaks nende orientatsioone ja teemasid.

6.3. Kvantitatiivsete meetodite all mõeldakse arvudes väljendatud uurimistulemuste tõlgendusi.

6.3.1. Kvantitatiivsete meetodite: eesmärk on saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta.

6.3.1.1. Tulemused seostatakse, liigendatakse ja tõlgendatakse.

6.3.1.2. Näiteks selgitada välja, milliseid koostöömeetodeid lastevanematega kasutavad algajad ja milliseid staažikad lasteaiaõpetajad.

6.4. Analüüsida saab ka sisu formaaseid tegureid.

6.4.1. Näieks saab uurida vestluse jooksul korduvate sõnade/fraaside arvu.