Noorsootöö

Get Started. It's Free
or sign up with your email address
Rocket clouds
Noorsootöö by Mind Map: Noorsootöö

1. tähtsus rahvusvahelisele noorsootööle

1.1. rahvusvahalisteks kogemusteks võimaluste loomine

1.2. kultuuride vahelise õppimise võimaldamine noortele noorsootöötajatele

1.3. kultuuridevaheline kommunikatsioon

1.3.1. euroopa nõukogu poolt võeti vastu valge raamat kultuuride dialoogist

1.3.1.1. 2000

1.4. meetmed

1.4.1. soodustada noore ja noorsootöötajate liikumist rahvusvaheliste programmide kaudu

1.4.2. avatus ja sallivus

1.4.3. tolerantsus

1.4.4. kes tegeleb rakendamisega

1.4.4.1. Euroopa Noored

1.4.4.2. Eesti Noorsootöö Keskus

1.4.4.3. SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo

1.5. seda toetab ka integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus "Meie inimesed"

2. EL ajalugu

2.1. 1945 - 1959 - koostöö algus

2.2. 1951 algus - Euroopa Söe- ja teraseühenduse asutamine

2.3. 1957 - Rooma leping

2.4. 1960 - 1969 - majanduskasvu periood

2.5. 1961 - Berliini müür

2.6. 1962 - Ühtne põllumajanduspoliitika

2.7. 1963 - esimene rahvusvaheline leping (abistada 18 Aafrika kolooniat)

2.8. 1968 - 6 riiki kaotasid tollimaksud ja kehtestavad ühtsed impordihinnad

2.9. 1970 - 1. ühisraha kava

2.10. 1970 - 1979 - uued riigid liituvad / liit laieneb

2.11. 1972 - vahetuskursimehanism

2.12. 1974 - regionaalarengufondi loomine

2.13. 1987 - programmi Erasmus käivitamine

2.14. 1992 - Maastrichti leping

2.14.1. EL leping

2.14.2. reeglid tulevasele ühisrahale

2.14.3. välis - ja julgeolekupoliitikale

2.14.4. justiits- ja siseküsimused

2.15. 1993 - ühtne turg

2.16. 1995 - Schengeni leping

2.16.1. vaba liiklemine

2.17. 1997 - Amsterdami leping

2.17.1. Maastrichti edasiarendus

2.18. 1999 - võetakse kasutusele euro

2.19. 2002 - eurokupüüride ja müntide käibeletulek

2.20. 2004 - Eesti liitub EL'ga

2.21. 2007 - Lissaboni leping

2.21.1. 13.12.2007 kirjutati alla

2.21.2. 01.12.2009 jõustus

2.21.3. mis see on?

2.21.3.1. demokraatlik legitiimsus

2.21.3.2. liidu välistegevuse sidusus

2.21.3.3. lidu tõhusus

2.21.4. rahvakeeli?

2.21.4.1. suurem kaasarääkimine Euroopas

2.21.4.2. euroopa on kuuldavam, kuid rahvuslikud huvid on kaitstud

2.21.5. peamised sätted

2.21.5.1. rohkem demokraatiat ja avatust

2.21.5.2. kiirem ja tõhusam otsustusprotsess

2.21.5.3. EL institutsioonide moderniseerimine

2.21.5.4. majanduspoliitika

2.21.5.5. EL maailmas

2.21.5.6. julgeolek ja kaitse

2.21.5.7. õigusküsimused ja kuritegevus

2.21.5.8. sotsiaalpoliitka

2.21.5.9. uued koostöövaldkonnad

2.21.5.10. inimõigused

3. lissaboni strateegia

3.1. 2000 - algus

3.1.1. eesmärk

3.1.1.1. dünaamiliseim ja konkrentsivõimeline majanduspiirkond

3.1.1.2. suurendada sotsiaalset sidusust

3.1.1.3. arengu tagamine keskkonda kahjustamata

3.2. 2005 - uus strateegia

3.2.1. miks?

3.2.1.1. vana strateegia tomis kuid polnud nii edukas kui loodetud

3.2.2. eesmärk

3.2.2.1. tugevama ja kestva majanduskasvu saavutamine

3.2.2.2. arvukamate ja paremate töökohtade loomine

4. euroopa komisjon

4.1. mida peaks teadma?

4.1.1. esindab euroopa liidu kui terviku huve

4.1.2. vastutab euroopa parlamendi ees

4.1.3. volitused eelnõude/seaduste algatamiseks

4.1.4. viib ellu EL poliitikat

4.1.5. tagab eelarve rakendamise

4.1.6. haldab EL programme

4.1.7. esindab EL rahvusvahelistel läbirääkimistel

4.1.8. jälgib asutamislepingute kohaldamist

4.2. sinna kuulub 1 volinik igast liikmesriigist

5. struktureeritud dialoog

5.1. mis endast kujutab?

5.1.1. erinevate tasandite vaheline suhtlus

5.1.2. valge raamatu otsene tulemus

5.1.3. euroopa noortepakti vastuvõtmisele järgnenud loogiline samm

5.1.4. tähtis on noorte kaasatus

6. euroopa liidu nõukogu

6.1. kes?

6.1.1. 27 ministrit

6.1.1.1. igast liikmesriigist 1 esindaja

6.2. mida teeb?

6.2.1. koordineerib EL majanduspoliitikat

6.2.2. tähtis roll välis- ja julgeolekupoliitikas

6.2.3. jagab õigusloome ja eelarvevolitusi europa parlamendiga

6.2.4. rahvusvaheliste lepingute sõlmimine EL'i ja selle partnerite vahel

6.3. sai alguse 1950

6.4. istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourgis

6.4.1. eesistuja vahetub iga poole aasta järel

6.5. tähtsus noorsoopoliitikale

6.5.1. strassbourgis asutati (1970) Euroopa Nõukogu noortekeskus

6.5.2. deklaratsiooonid

6.5.2.1. noorte osalus

6.5.2.2. noorte kodakondsus

6.5.2.3. mitteformaalne haridus

6.5.2.4. liikuvus

6.5.2.5. rassismivastane võitlus

6.5.3. 1992 kiitis heaks euroopa harta

6.5.3.1. harta

6.5.3.1.1. õhutati kaasama noori senisest enam ühiskondlikesse asjadesse piirkondlikul ja kohalikul tasandil

6.5.3.1.2. kutsuti üles rakendama "erinevaid osaluse vorme" mis peaksid kehtima "võrdselt kõikidele noortele"

6.5.4. 2000 kiideti heaks mitteformaalse hariduse vorm

6.5.5. 90ndate alguses käivitas Euroopa Nõukogu koostöös Euroopa noorteühendustega ulatusliku Euroopa noortekampaania eesmärgiga muuta ühiskonda sallivamaks

6.5.6. EN keskendus noortekaardi teenuse väljatöötamisele

6.5.6.1. eesmärgiks on parandada liikuvusprojektides osalevate noorte olukorda

7. euroopa noored

7.1. rahvusvaheline noortevahetus

7.2. kohalik või rahvusvaheline noortealgatus

7.3. noorte demokraatia projekt

7.4. kohalik või rahvusvaheline noorteseminar

7.5. koolitustegevus ja - võrgustikud

7.6. euroopa vabatahtlik teenistus

7.7. 1998 sai alguse

7.8. tegeleb rahvusvahelise noorsootöö meetmete rakendamisega

8. noorsootöö valdkonna koostööraamistik 2010 - 2018

8.1. jagatud 3 aastasteks töötsükliteks

8.1.1. iga 3 aasta tagant kokkuvõte + analüüs

8.1.2. haridus ja tööturg - võrdseid võimalused

8.1.3. edendada aktivisust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust

8.1.4. kirjeldatakse 8 peamist valdkonda

8.1.4.1. haridus ja koolitus

8.1.4.2. tööhõive ja ettevõtlikus

8.1.4.3. tervis ja heaolu

8.1.4.4. osalus

8.1.4.5. vabatahtlik tegevus

8.1.4.6. sotsiaalne kaasatus

8.1.4.7. noored ja maailm

8.1.4.8. loovus ja kultuur

8.2. lepitakse kokku 2 eesmärki

9. EL 2020

9.1. strateegia

9.1.1. keskkonnasäästlik majandus

9.1.2. jätkusuutlikkuse suurendamine

9.2. selgitus

9.2.1. aidata turumajandus uuesti jalule

9.2.2. suunata EL tugevama keskkonnasõbralikuma ja kaasavama majanduse poole

9.3. probleemid

9.3.1. majanduskriis

9.3.2. rahvastiku vananemine

9.3.3. rahvusvahelise kaubanduse toimimine

9.3.4. keskkond ja kliima

10. noortepoliitika

10.1. põhimõtted

10.1.1. omadused

10.1.1.1. lähtumine noorest, tema tegelikust olukorrast, huvidest ja vajadustest

10.1.2. noorte osalus

10.1.3. valdkondade vaheline koostöö

10.2. toimealad

10.2.1. noorsootöö

10.2.2. tööhõivepoliitika

10.2.3. tervisepoliitika

10.2.4. kultuuripoliitika

10.2.5. sotsiaalpoliitika

10.2.6. perepoliitika

10.2.7. kuriteoennetuspoliitika

10.2.8. keskkonnapoliitika

11. noortepoliitika EL's

11.1. noortepoliitika on liikmesriikide pädevuses

11.2. puudub ühine noore definitsioon

11.3. ühised vajadused ja arendusuunad määratleb Euroopa noortepoliitika Valge Raamat

11.4. noorsootöö suunisdokumente ei ole

11.5. "youth for europe" 1988

11.6. noortepakt

11.6.1. idee seisneb noorsoovaldkonna täpsemas ja selgemas määratlemises Euroopa Liidu tasandil

12. HTM

12.1. riigikogus menetleb juhtivkomisjonina noortevaldkonna teemasid kultuurikomisjon

12.2. noortevaldkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on Haridus- ja Teadusministeerium

12.2.1. kavandab noortepoliitikat

12.2.2. korraldab noorsootööd

12.2.2.1. noorte osaluse ja ühiskonna lõimumise soodustamiseks

12.2.3. koortineerib maavalitsuste tegevust valdkonnast

12.2.4. juhib Eesti Noorsootöö Keskuse tööd

12.2.4.1. ENTK

12.2.4.1.1. loodud 1999

12.2.4.1.2. riiklik noorsootöö asutus

12.2.4.1.3. põhieesmärk noorsooarendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames

12.2.4.1.4. vastutab noorsootöö strateegias 2006-2013 sätestatud eesmärkide saavutamise eest

12.2.4.1.5. vastutab strateegia rakendusplaanis sätestatud tegevuste elluviimise eest

12.2.4.1.6. kahe osakonna põhine

12.3. New node