Get Started. It's Free
or sign up with your email address
KIVIMID by Mind Map: KIVIMID

1. Tardkivimid

1.1. Tekivad tardumise teel

1.2. eristatakse omakorda tardumisügavuse järgi

1.2.1. Süvakivimid

1.2.1.1. Tekivad magma jahtumisel

1.2.1.1.1. Graniit

1.2.2. Purskekivimid

1.2.2.1. Tekivad laava tardumisel

1.2.2.1.1. Basalt

1.3. Tardkivimite struktuur sõltub peamiselt magma tardumiskiirusest

2. Settekivimid

2.1. Tekivad settimise teel

2.1.1. Liivakivi

2.1.1.1. Kasutatakse: ehitusel, klaasi tootmisel

2.1.1.2. Beež või punakas

2.1.1.3. Aluspõhjakivim Lõuna-Eestis

2.1.2. Paekivi

2.1.2.1. Kasutatakse: ehitus, raidkunst

2.1.2.2. Tekkinud mere madalas, rannalähedases osas

2.1.3. Savi

2.1.3.1. Diagneesi ja litifitseerumise tagajärjel moodutub kilt

3. Moondekivimid

3.1. Tekivad nii sette-, tard- kui moondekivimite moondumisel uuteks mineraalideks

3.2. Marmor

3.2.1. Tekib karbonaatkivimite moondel

3.2.1.1. Varieerub valgest mustani

3.2.1.2. Eestis Kalana marmor ja Vasalemma marmor

3.3. Vilk

3.4. Kilt

3.5. Gneiss

3.5.1. Eesti aluskorras mitmesaja meetri sügavusel leidub ligi kahe miljardi aasta vanust gneissi

3.5.2. Tekib regionaalmoondel

3.6. Kvartsiit

3.7. Amfiboliit

3.7.1. Tekib basaldi või gabro muutumisel

3.7.1.1. Värvuselt must

4. kivimiringe

4.1. Pidev tard- , moonde- ja settekivimite moodnumise, murenemise ja moondumise protsess, mille liikumapanevaks jõuks on laamtektoonika